Sa oled siin

Varasemad Euroopa Liidu toetuste perioodid

Esimene ELi periood 2004–2006

Programmiperioodil eraldas Euroopa Liit Eestile 371 363 452 eurot ehk 5,81 miljardit krooni. 

Programm põhines neljal prioriteedil:

  1. Inimressursi arendamine (ESF)
  2. Ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF)
  3. Põllumajandus, kalandus ja maaelu (EAGGF ja FIFG)
  4. Infrastruktuur ka kohalik areng (ERDF)

Perioodi lõpuks saavutatud väljamaksete protsent oli 98,94. 2006. aasta detsembris eraldas Euroopa Komisjon Eestile täiendavad 160 003 eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Lisaraha eraldas Euroopa Komisjon üksnes tunnustuseks Eesti efektiivsust Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamisel.

Mida tehti?
  • Kolme aasta jooksul loodi ELi toel 13 710 uut töökohta, säilitati rohkem kui 100 000 töökohta.
  • Toetati 1886 ettevõtet.
  • Ehitati ja remonditi 95 kilomeetrit maanteid.
  • Struktuurifondide toel 835 uut ettevõtet.
  • Kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse. tööturumeetmetesse.
  • Moderniseeriti kaks haiglat.
  •  

Periood 2007–2013

Eestile eraldati finantsperioodil 2007–2013 3,4 miljardit eurot. Mõned näited sellest, mida antud toetuste abiga Eestis ellu viidi:

  • Tööpuudusega võitlemisel rahastati aastatel 2007–2011 aktiivseid tööturumeetmeid 80 protsendi ulatuses eurorahast.
    • Kui 2010. aastal jõudis abi iga kümnenda registreeritud töötuni, siis 2012. aastal sai selle kaudu näiteks koolitusi või muud tuge iga kolmas registreeritud töötu.
    • Iga koolitusse pandud euro toob ühiskonnale kahe aasta jooksul tagasi 2,7 eurot.
    • Kõrge oli ka palgatoetuse tulusus – 1 euro toob tagasi 7 eurot.
  • Märkimisväärseid investeeringuid on tehtud transpordi taristusse.
    • Näiteks valmis Ülemiste liiklussõlme ümberehitus ja vahetati välja amortiseerunud elektrirongid.
  • Ehitatud on 2000 kilomeetrit lairibaühendust. Liitumise võimalus on loodud pea 60 000 leibkonnale (pea 135 000 inimesele), 14 000 ettevõttele ja 500 avaliku sektori asutusele.
  • ELi struktuurivahenditega on tagatud nõuetele vastav joogivesi pea kõikides suurtes asulates.
  • Arendatud on hariduse infrastruktuuri kutseõppeasutustes, investeeringud tehti 91 protsendis koolidest.
  • Tervishoiu taristu arendamiseks on toetust saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla ja teised.
  • Kaasajastatud on teadus- ja arendusasutusi (hooned) – 2011. aasta lõpu seisuga 17 061 ruutmeetrit, kõrgkoolihooneid 9217 ruutmeetrit.
    • Struktuurivahendite toel on suurenenud teadlaste ja tippspetsialistide juurdekasv, paranenud töötajate juhtimis- ja tööalased teadmised ja oskused, käivitunud doktorikoolid ning rakendunud erinevad mobiilsus- ja koolitusskeemid.

 

Viimati uuendatud: 15. jaanuar 2020