Eesti-Šveitsi koostööprogramm

Šveits toetab Eestit ja teisi ELi uuemaid liikmeid programmi kaudu, et vähendada liikmesriikide vahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. 2004. aastal eraldas Šveits nüüdseks kaheteistkümnele ELi-ga liitunud riigile miljard Šveitsi franki. Eestile määratud abisumma moodustab sellest ligi 33 miljonit eurot. Toetusrahade jaotuspõhimõtted ning rakendusvaldkonnad määrati kindlaks iga riigi koostööprogrammi raamlepingus.

Koostööprogrammi raamkokkulepe allkirjastati 20. detsembril 2007 Bernis. Selles lepiti kokku, et Šveitsi konföderatsioon toetab Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 30 miljoni euroga perioodil 2007–2012. Lisaks määrati kindlaks rahastamise tingimused ning toetuse andmise vorm.

 

Rahastatavad projektid


Nr Projekti nimetus Toetuse taotleja
(saaja)
Toetuse summa
(CHF-ides)
Lepingu staatus
(kestus)
1 Meetmed piiride kindlustamiseks – kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse tõstmine ennetamaks kuritegevust ja tõstmaks hädaolukordadele reageerimise suutlikkust Justiitsministeerium
(Eesti Kohtuekspertiisi Instituut)
3 474 903,52 Projekt lõpetatud 05.11.2015
2 Looduskatastroofide ärahoidmine ja ohjamine - tuleohutuse suurendamine hooldekodudes ja haiglates Siseministeerium
(Päästeamet)
1 352  453,43 Projekt lõpetatud 23.10.2015
3 Häirekeskuste side- ja infotehnoloogiasüsteemide arendamine Siseministeerium
(Häirekeskus)
1 987 171,64 Projekt lõpetatud 18.09.2015
4 Suutlikkuse suurendamine keskkonnaseire vallas, et vähendada keskkonna saastamist, tõsta elustandardit ja edendada jätkusuutlikku majandusarengut Keskkonnaministeerium
(erinevad asutused)
8 500 000 Leping allkirjastatud 24.11.2011
(~ 4,5 aastat)
5 Energiasäästu suurendamine avalikes hoonetes ning uute ehitusstandardite väljatöötamine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6 500 000 Leping allkirjastatud 25.05.2012
(~ 3 aastat)
6 Finantsaruandlus ja auditeerimisstandardid - äriühingute finantsaruandlust reguleeriva ühenduse õigustiku tõhus rakendamine ja jõustamine Rahandusministeerium 1 800 000 Leping allkirjastatud 23.01.2009
(~ 6 aastat)
7 Vanemliku hoolitsuseta lastele tervisliku elukeskkonna loomine - lastekodude ümberkorraldamine Viljandis, Juurus, Saarepeedis ja Elvas Sotsiaalministeerium 5 640 000 Leping allkirjastatud 29.09.2009
(~ 5,5 aastat)
8 Kiirabi ja aktiivravihaiglate erakorraliste meditsiini osakondade liitumiseks ühtse üleriigilise alarmteenistuste sidesüsteemiga vajalike raadioside ja infotehnoloogiavahendite soetamine ning vajalikke IT arendustööde teostamine Sotsiaalministeerium
(Terviseamet)
1 267 423,59 Projekt lõpetatud 23.10.2015
9 Stipendiumifond CRUS - The Rectors' Conference of the Swiss Universities
(erinevad teadlased)
1 973 337 Leping allkirjastatud 15.05.2009
(~ 7 aastat)
10 Vabaühenduste fond Kodanikuühiskonna Sihtkapital
(erinevad MTÜ-d ja sihtasutused)
2 500 000 Leping allkirjastatud 21.03.2011
(~ 4,5 aastat)
11 Projektide ettevalmistamise fond Rahandusministeerium
(kasutajateks erinevate lõpptaotluste ettevalmistajad)
91 271 Projekt lõpetatud 30.01.2012
12 Tehniline abi (vahendid koostööprogrammi administreerimiseks) Rahandusministeerium 85 000 Leping allkirjastatud 15.05.2009
(~ 8,5 aastat)
13 Kohtunike konverents Tartus Rahandusministeerium
(Eesti Kohtunike Ühing)
91 626 Projekt lõpetatud
26.04.2011
14 Automaatne numbrituvastussüsteem avalikel teedel Rahandusministeerium
(Maksu- ja Tolliamet)
460 000 Projekt lõpetatud 10.02.2014
15 Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon Justiitsministeerium 950 000 Leping allkirjastatud 03.08.2011
(~ 3,5 aastat)
16 Kõnnirobotite hankimine Sotsiaalministeerium
(SA Tallinna Lastehaigla ja MTÜ Diana Arenduskeskus)
344 341 Projekt lõpetatud
16.11.2011
17 Vahistatute kaugülekuulamine Justiitsministeerium
(Registrite ja Infosüsteemide Keskus)
550 000 Projekt lõpetatud
08.05.2014
18 AFM mikroskoobi hankimine Rahandusministeerium
(Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
250 000 Projekt lõpetatud 03.06.2014
    KOKKU 37 920 000  
 

Stipendiumifond


Stipendiumifondist saab taotleda toetust doktori ning järeldoktori õppeks Šveitsi teadusasutustes. Taotlemise eelduseks on kokkulepe vastuvõtva ning lähetava institutsiooni vahel. Samuti on võimalik taotleda rahastust koostööprojektides osalevate teadlaste nii Eesti- kui Šveitsipoolsete juhendajate kuni viiepäevastele visiitidele. Taotlusi saab esitada vastuvõtva organisatsiooni kaudu.

Fond annab oma panuse majanduslike ja sotsiaalsete ebavõrdsuste vähendamiseks laienenud Euroopa Liidus läbi teadlaste teadusvõimekuse suurendamise ning edendades jätkusuutlikke teaduskontakte kaheksa uue ELi liikmesriigi (lisaks Eestile veel Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari) ja Šveitsi vahel.

Stipendiumifondi leping (119.33 KB, PDF) allkirjastati Eesti ja Šveitsi vahel 15. mail 2009. a. Fondist toetatakse Eesti ja Šveitsi teadlaste omavahelise koostööd ligi 1,8 miljoni šveitsi frangiga.

Fond toetab teadusprojekte sõltumata teadustöö valdkonnast, oluline on koostöösoov ning juhendajate vajaliku ekspertiisi olemasolu. Rahastamisotsused tehakse taotluse sisu kvaliteedi põhjal.

Fondi vahendusasutuseks on määratud Šveitsi Rektorite Nõukogu (CRUS) ning kõik otsused taotluste rahuldamise kohta tehakse Šveitsis. Eesti kontrollib taotlusi eelnevalt vaid administratiivselt.

Eesti viimane taotlusvoor oli tähtajaga 01. november 2013.

Taotlusvormid ja täpsemad juhised taotlemise protsessi kohta leiab fondi vahendusasutuse kodulehelt www.sciex.ch.

Koostööpartneri leidmiseks Šveitsist soovitame külastada kodulehekülgi www.swissuniversity.ch ja www.proff.ch.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi seirekomisjon

Seirekomisjon jälgib koostööprogrammi rakendamist ja nõustab rahandusministeeriumi. Komisjon ülesandeks on jälgida programmi rakendamise vastavust raamkokkuleppele, kontrollida programmi üldist kulgu ja finantsaruandeid, teha ministeeriumile ettepanekuid ja kinnitada ministeeriumi koostatud programmi aastaaruandeid.

Seirekomisjoni koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda doonorite esindajad ning vajadusel ka teiste asutuste ja organisatsioonide eksperdid ja esindajad.

Seirekomisjoni liikmed

Kaie Koskaru-Nelk - esimees, Rahandusministeeriumi asekantsler
Kerstin Liiva - aseesimees, Rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja
Priit Laaniste - Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja (asendusliige on Tairi Pallas)
Ülle-Triin Enden - Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja (asendusliige on Maarja Mitt Ülle)
Ülle Leht - Justiitsministeeriumi üldosakonna arendus- ja personalitalituse välisabi nõunik
Miia Mänd - Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja (asendusliige on Mare Uiboupin)
Irja Alakivi - Linnade liidu konsultant
Kalle Killar - Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja (asendusliige on Tanel Tomson)
Ursula Tubli - Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert
Ott Kasuri - Maaomavalitsuste liidu tegevdirektor
Märt Loite - Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja

 

Viimati uuendatud: 14. Juuli 2017