Välistoetused

Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb EL struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.

Välisriigid hakkasid Eestile toetust andma alates 1991. aastast. Välisabi maht suurenes oluliselt aastast 2000, kui EL avas Eesti kui kandidaatriigi jaoks lisaks PHARE programmile ISPA ja SAPARD finantsinstrumendid. Perioodil 1992–2004 eraldas ligikaudu 50% toetusest EK. Teised suuremad toetajad olid Taani, Rootsi, Soome ja Ameerika Ühendriigid. Eesti sai aastatel 1992–2004 välisabi kokku 1,037 miljardit eurot.

Esimene ELi periood 2004–2006

Programmperioodil eraldas Euroopa Liit Eestile 371 363 452 eurot e 5,81 miljardit krooni. Programm põhines neljal prioriteedil:

  • Inimressursi arendamine (ESF)
  • Ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF)
  • Põllumajandus, kalandus ja maaelu (EAGGF ja FIFG)
  • Infrastruktuur ka kohalik areng (ERDF)

Perioodi lõpuks saavutatud väljamaksete protsent oli 98,94. 2006. aasta detsembris eraldas Euroopa Komisjon Eestile täiendavad 160 003 eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Lisaraha eraldas EK üksnes tunnustades Eesti efektiivsust ÜF projektide rakendamisel.

Mida tehti?
  • 3 aasta jooksul loodi ELi toel 13 710 uut töökohta, säilitati rohkem kui 100 000 töökohta.
  • Toetati 1886 ettevõtet.
  • Ehitati ja remonditi 95 km maanteid.
  • Struktuurifondide toel 835 uut ettevõtet.
  • Kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse. tööturumeetmetesse.
  • Moderniseeriti kaks haiglat.

Periood 2007-2013

Eestile eraldati finantsperioodil 2007–2013 3,4 miljardit eurot. Mõned näited sellest, mida antud toetuste abiga Eestis ellu viidi:

  • Tööpuudusega võitlemisel rahastati aastatel 2007–2011 aktiivseid tööturumeetmeid 80 protsendi ulatuses eurorahast.
    • Kui 2010. aastal jõudis abi iga kümnenda registreeritud töötuni, siis 2012. aastal sai selle kaudu näiteks koolitusi või muud tuge iga kolmas registreeritud töötu.
    • Iga koolitusse pandud euro toob ühiskonnale kahe aasta jooksul tagasi 2,7 eurot.
    • Kõrge on ka palgatoetuse tulusus – 1 euro toob tagasi 7 eurot.
  • Märkimisväärseid investeeringuid on tehtud transpordi taristusse.
    • Näiteks valmis Ülemiste liiklussõlme ümberehitus ja vahetati välja amortiseerunud elektrirongid.
  • Ehitatud on 2000 km lairiba ühendust. Liitumise võimalus on loodud pea 60 000 leibkonnale (pea 135 000 inimesele), 14 000 ettevõttele ja 500 avaliku sektori asutusele.
  • ELi struktuurivahenditega on tagatud nõuetele vastav joogivesi pea kõikides suurtes asulates.
  • Arendatud on hariduse infrastruktuuri kutseõppeasutustes, investeeringud tehti 91% koolidest).
  • Tervishoiu taristu arendamiseks on toetus saanud PERH, TÜ Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla jt.
  • Kaasajastatud on teadus- ja arendusasutusi (hooned) – 2011.a lõpu seisuga 17 060,5 m2, kõrgkoolihooneid 9 217m2.
    • Struktuurivahendite toel on suurenenud teadlaste ja tippspetsialistide juurdekasv, paranenud töötajate juhtimis- ja tööalased teadmised ja oskused, käivitunud doktorikoolid ning rakendunud erinevad mobiilsus- ja koolitusskeemid.

 

Periood 2014-2020

Eestile eraldatud struktuuritoetuste maht on 3,4 miljardit eurot. Selle perioodi toetused on praegu rakendamisel ning ülevaade toetatavatest projektidest ja valdkondadest on kättesaadav struktuurifondide kodulehel.

Eesti saab toetust järgnevatest finantsvahenditest

Euroopa Liidu struktuurivahendid

(Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengufond, Ühtekuuluvusfond)

ELi struktuuritoetus toetab majanduse arengut ning vähendab seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõstab liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.

Loe lähemalt: www.strutuurifondid.ee

Euroopa territoriaalse koostöö programmid

(INTERREG)

Programmide fookuses on suurendada Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja omavahelist sidusust ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetussuunad ja eesmärgid erinevad programmiti, eesmärkide hulka kuuluvad näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö.

Norra ja EMP finantsmehhanismid

(EEA Grants, Norway Grants)

Toetamise eesmärk on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning soodustada ELi uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul.

Loe lähemalt: eeagrants.fin.ee

Eesti-Šveitsi koostööprogramm

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi logo

Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikesse programmidesse, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks.

Perioodil 2007–2012 toetas Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 24 miljoni euroga.

Loe lähemalt programmi alalehelt

Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetused

(Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond)

Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik maaelu ja põllumajanduse toetamiseks kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandus-fondist üle 175 miljoni euro ning kalanduse toetamiseks Euroopa Kalandusfondist üle 105 miljoni euro.

Täpsem info: www.agri.ee ja www.pria.ee.

Euroopa Liidu eelstruktuurivahendid

(Phare, Üleminekutoetus)

ELi Üleminekutoetus (Transition Facility) oli Eesti haldusele suunatud abimeede, mille kaudu jätkati Phare programmi finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist ELiga. Sarnaselt Pharele oli ka üleminekutoetuse eesmärk haldussüsteemi ELi nõuetega vastavusse viimine.

ELi Üleminekutoetuse rakendamine Eestis lõppes 2009. aasta lõpus. Üleminekutoetuse kogumaht Eestile oli ligi 18,5 miljonit eurot.

Euroopa Liidu struktuurivahendite kodulehelt leiate detailse info selle kohta, kuidas on struktuurivahendeid kasutatud. Andmeid uuendatakse kord kuus ning need on leitavad siit.
Viimati uuendatud: 9. Jaanuar 2018