Välistoetused

Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.

Periood 2021–2027

Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 ettevalmistus ja läbirääkimised praegu käivad. Eestile eraldatav struktuuritoetuste maht on hinnanguliselt 3 miljardit eurot. Täpsem ülevaade uue perioodi planeerimisest on kättesaadav struktuurifondide kodulehel.

Periood 2014–2020

Eestile eraldatud struktuuritoetuste maht on 3,4 miljardit eurot. Selle perioodi toetused on praegu rakendamisel ning ülevaade toetatavatest projektidest ja valdkondadest on kättesaadav struktuurifondide kodulehel.

 

Periood 2007–2013

Eestile eraldati 2007–2013 finantsperioodil 3,4 miljardit eurot. Loe lähemalt »»»

Esimene ELi periood 2004–2006

Programmperioodil eraldas Euroopa Liit Eestile 371 363 452 eurot ehk 5,81 miljardit krooni. Loe lähemalt »»»

Varasemad välistoetused

Välisriigid hakkasid Eestile toetust andma alates 1991. aastast. Välisabi maht suurenes oluliselt aastast 2000, kui EL avas Eesti kui kandidaatriigi jaoks lisaks PHARE programmile ISPA ja SAPARD finantsinstrumendid. Perioodil 1992–2004 eraldas ligikaudu 50% toetusest EK. Teised suuremad toetajad olid Taani, Rootsi, Soome ja Ameerika Ühendriigid. Eesti sai aastatel 1992–2004 välisabi kokku 1,037 miljardit eurot.

Eesti saab toetust järgnevatest finantsvahenditest

Euroopa Liidu struktuurivahendid

(Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengufond, Ühtekuuluvusfond)

ELi struktuuritoetus toetab majanduse arengut ning vähendab seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõstab liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.

Loe lähemalt: www.strutuurifondid.ee

Euroopa territoriaalse koostöö programmid

(INTERREG)

Programmide fookuses on suurendada Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja omavahelist sidusust ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetussuunad ja eesmärgid erinevad programmiti, eesmärkide hulka kuuluvad näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö.

Norra ja EMP finantsmehhanismid

(EEA Grants, Norway Grants)

Toetamise eesmärk on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning soodustada ELi uute liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul.

Loe lähemalt: eeagrants.fin.ee

Eesti-Šveitsi koostööprogramm

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi logo

Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikesse programmidesse, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks.

Perioodil 2007–2012 toetas Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 24 miljoni euroga.

Loe lähemalt programmi alalehelt

Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetused

(Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond)

Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik maaelu ja põllumajanduse toetamiseks kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandus-fondist üle 175 miljoni euro ning kalanduse toetamiseks Euroopa Kalandusfondist üle 105 miljoni euro.

Täpsem info: www.agri.ee ja www.pria.ee.

Euroopa Liidu eelstruktuurivahendid

(Phare, Üleminekutoetus)

ELi Üleminekutoetus (Transition Facility) oli Eesti haldusele suunatud abimeede, mille kaudu jätkati Phare programmi finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist ELiga. Sarnaselt Pharele oli ka üleminekutoetuse eesmärk haldussüsteemi ELi nõuetega vastavusse viimine.

ELi Üleminekutoetuse rakendamine Eestis lõppes 2009. aasta lõpus. Üleminekutoetuse kogumaht Eestile oli ligi 18,5 miljonit eurot.

Euroopa Liidu struktuurivahendite kodulehelt leiate detailse info selle kohta, kuidas on struktuurivahendeid kasutatud. Andmeid uuendatakse kord kuus ning need on leitavad siit.
Viimati uuendatud: 15. jaanuar 2020