Sa oled siin

Uuel aastal jõustuvad riigihangete seaduse muudatused.

Uuel aastal jõustuvad riigihangete seaduse sätted, mis käsitlevad alltöövõtja tehtud tööde eest tasumist (§ 122 lg-d 8-10) ja vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja tasu väljamõistmist (§ 198 lg-d 1-3 ja § 199).

Esiteks jõustub homme säte, mis annab ehitustööde riigihankes alltöövõtjale õiguse nõuda hankijalt teavet alltöövõtja tehtud tööde eest pakkujale tasumise kohta. Alltöövõtja peab hankijale tõendama alltöövõtulepingu olemasolu ja näitama tema tehtud tööde eest saadava tasu suuruse. Teabenõude saab esitada siis, kui tehtud tööde eest saadav tasu on muutunud sissenõutavaks, st pärast tasumise tähtaja möödumist. Teabenõude esitamise eesmärk on anda alltöövõtjale, kes ei ole pakkujalt tehtud tööde eest tasu saanud, võimalus otsustada, kas esitada üksnes nõue pakkuja vastu, või kasutada RHS sätet, mis võimaldab pakkujat mõjutada võlga ära tasuma.

Kui pakkuja ei ole alltöövõtjale tema tehtud tööde eest tasunud, võimaldab eespool nimetatud säte alltöövõtjal esitada hankijale sellekohase tõendatud avalduse. Sellisel juhul jätab hankija talle pakkuja esitatud rahalise nõude samas summas täitmata ja täidab selle alles siis, kui pakkuja oma võla alltöövõtjale ära tasub või hankijale esitatakse tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta.

Teiseks jõustuvad sätted vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja tasu väljamõistmise kohta. Alates 1. jaanuarist 2019 esitatud vaidlustuste puhul mõistab vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluses kaotajalt lisaks riigilõivule ja eksperditasule välja ka teise poole lepingulise esindaja tasu. Lepingulise esindaja tasu mõistetakse vaidlustusmenetluses välja samadel alustel kohtumenetlusega, st põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega. Lepingulise esindaja tasu väljamõistmise taotluse võib esitada nii hankija kui ka vaidlustaja. Välja mõistetakse ainult juba kantud kulud.

Viimati uuendatud: 31. detsember 2018