Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025

29. aprill 2021 - 13:13

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel istungi otsusena heaks riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja esialgse riigieelarve aastaks 2022.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et järgmise nelja aasta jooksul saab riigi rahandus paremasse toonusesse. “Ülejõu elamisest järk-järgult välja tulemine pole mitte ainult vastutustundlik käitumine - paremas korras riigirahandus vähendab tulevikus survet maksutõusudeks ja annab võimalusi avalike teenuste arendamiseks,“ ütles Pentus-Rosimannus. „See eelarvestrateegia on tulevikuks ettevalmistamise strateegia – igapäevased kulutused võetakse kontrolli alla, samas tuleviku jaoks oluline teadus- ja arendustegevuse rahastamine on vähemalt üks protsent SKPst, riik konsolideerib mitmes kohas oma dubleeriva või harali olnud tegevuse, tulevikumajanduse jaoks oluline rohepööre saab konkreetse rahastuse 1,8 miljardi euro eest, Eesti ja Soome majandusruumide tunneliga ühendamise planeerimine võtab konkreetsema vormi, riik läheb edasi erastamisega, et keskenduda rohkem oma põhifunktsioonidele. Reformid ja kulude kokkuhoid võimaldavad tuua nii pensionitõusu ja pensioni tulumaksuvabastuse kui tõsta vähemalt kolm protsenti õpetajate, siseturvalisuse töötajate, kultuuritöötajate palgafondi.“

Kulude katmiseks on planeeritud muuhulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades. Alates 2022. aastast ulatub see kokku 61 miljoni euroni aastas. Kokkuhoiukohad leidsid 2019. aasta tegelike tööjõu- ja majandamiskulude alusel kõik ministrid enda valitsemisalades.

Kokkuhoiumeetmed tervikuna vähendavad puudujääki kõigil eelarvestrateegia aastatel. 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb 2 protsendipunkti võrra 3,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5 protsendi võrra SKPst aastas. Võrreldes rahandusministeeriumi majandusprognoosiga väheneb struktuurne puudujääk oodatust kiiremini.

2022. aasta riigieelarve kulutuste maht on üle 13,8 miljardi euro, mida on 5 protsenti rohkem kui eelmises eelarves.

„Keskerakonna prioriteet on kahtlemata erakorraline pensionitõus, mis 2023. aastal jõustub, kuid olulisi asju saab tehtud ka varem.  Toetame riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi kahe miljoni lisaeuroga, mis annab oma panuse selleks, et Eesti kultuuri edasi kandmisel oleks head ja kestvat järelkasvu,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Meie kõigi heaolu toetavad siseturvalisuse töötajad saavad samuti palgalisa kokku 7 miljoni euro ulatuses. Oluline on ka see, et inimesed saaksid liikuda, selleks läheb bussi-, rongi-, laeva-ja lennuliikluse toetuseks kokku 413 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Toetame paremat elukeskkonda elamute rekonstrueerimise ning vanade majade lammutamise kaudu.“

Kohalike omavalitsuste tänavusi tulusid on suurendanud nii lisaeelarve 16 miljonit eurot toetusfondi kui ka 30 miljonit eurot investeeringuteks, tulude tõusu on oodata taas 2023. aastal, lisas Aab.

Lisainfot leiab valitsuse pressiteatest: https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-riigi-eelarvestrateegi...

Veel uudiseid samal teemal

06.05.2021|Rahandusministeerium

Eksperdid: majandusstruktuuri muutust on Ida-Virumaal tunda juba praegu

Eelmisel nädalal toimunud Ida-Viru õiglase ülemineku visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja - eksperdid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, samuti kohalikud inimesed, kes moodustasid publikust üle 40%.

06.05.2021|Rahandusministeerium

Riigi äriühingud maksavad eelarvesse 97,5 miljonit eurot dividende

Valitsus kiitis heaks riigi äriühingute 2021. aastal makstavad dividendid summas 97,5 miljonit eurot. Kokku laekub dividende 11 riigi äriühingult.