Sa oled siin

Üheksa kuuga tasuti 6,2 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

12. november 2019 - 11:16

Septembris tasuti maksu- ja tolliametile 654,2 miljonit eurot maksutulu, mida on 8,9 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul.

Käibemaksu tasumise kasv septembris eelmise kuuga võrreldes kiirenes. Käibemaksu tasuti septembris 7,4 protsenti rohkem kui 2018. aasta samal kuul. Tegevusaladest panustasid septembris käibemaksu tasumise kasvu enim taime- ja loomakasvatus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 189 protsendi ja 17 protsenti. Aastases võrdluses on käibemaksu tasumine kahanenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt rajatiste ehitusmahtude ja müügi vähenemisest. Üheksa kuuga kokku on käibemaksutulu 6,1 protsenti suurem kui eelmise aasta samal ajal.

Eri aktsiiside tulu kokku on üheksa kuuga kasvanud 7,1 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Aktsiisitulu kasvu veab tubakaaktsiis, mida tasuti septembri eest 11,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Üheksa kuu eest kokku on aktsiise tasutud 16,2 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga. Tubakaaktsiisi tasumise kasvu taga on peamiselt salaturu vähenemine ning sigarettide aktsiisi 10-protsendiline tõus jaanuaris. Alkoholiaktsiisi tasuti septembri eest 10,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid üheksa kuu eest kokku on tasutud laekunud 2,3 protsenti vähem kui aasta varem eelkõige tänavu aasta esimese poole väiksema tulu tõttu. Järgmistel kuudel alkoholiaktsiisi tulu vahe võrreldes eelmisega aastaga tõenäoliselt väheneb juuli alguses jõustunud aktsiisilangetuse mõjul.

Füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus septembris 26,5 protsendini, mis tuleneb osaliselt sellest, et maksuvaba tulu on eelmise aasta tasemel ja palgakasv viib inimesed madalama maksuvaba tulu piirkonda. Samuti suurendab laekumist 7-protsendiline tulumaks residendist füüsiliste isikute dividendidelt, mida  septembris laekus 0,5 miljonit eurot. Ka sotsiaalmaksu tasumist toetas septembris aeglustunud, kuid jätkuvalt kiire palgakasv, millest järgnevalt lähemalt.

Palgakasv aeglustus septembris

Septembris aeglustus palgakasv 8 protsendile võrreldes mullu sama ajaga, mis on aasta keskmisel tasemel. Augusti kõrgem kasv – keskmine palk oli augustis 8,5 protsenti suurem kui möödunud aastal samal kuul – võis tuleneda puhkusetasude ühtlasemast välja võtmisest. Eelmisel aastal toimus see haridussektoris uue maksuvaba tulu süsteemi tõttu. Tänavu juuni tagasihoidliku ja augusti kiirema kasvu põhjuseks võis olla sarnase käitumise laienemine teistesse sektoritesse.  

Hõive kasvas septembris 1,3 protsenti ja püsib ajaloolisel kõrgtasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka käesoleval aastal, ulatudes septembris 60,8 protsendini. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Tegevusalade lõikes veab üheksa kuu palgafondi kasvu info ja side sektor 17,4 protsendiga, kus palgakasv on keskmisest kiirem olnud juba mitu aastat (vt joonis 1), teisel kohal on finants- ja kindlustussektor 15,8 protsendiga. Suurematest, vähemalt 35 000 töötajaga tegevusaladest, on ees tervishoid (12,2 protsenti) ja haldus (11,7 protsenti).

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist kahandab madalam maksumäär

Septembris vähenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 0,8 protsenti, mis tulenes krediidiasutuste avansilise tulumaksu vähenemisest 1,5 miljoni euro võrra võrreldes mullu septembriga. Üheksa kuu laekumine kokku oli 8,4 protsenti väiksem kui aasta varem. Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), mida on aasta algusest deklareeritud 65 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Üheksa kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 9,3 miljonit eurot.

Valitsussektori eelarvepositsioon jõudis ülejääki

Septembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarve ülejääk 0,02 protsendini SKP-st ehk 6 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 53 miljoni euroga ülejäägis, mille põhjus oli kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine tänu hoogsale palgakasvule ning kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmisele. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 58 miljoni euroni haigekassa oodatust suurematest tulude ning töötukassa prognoositust väiksemate kulude tõttu. Keskvalitsuse positsioon oli puudujäägis 105 miljoni euroga, mida muu hulgas põhjustasid tavapärasest suuremad tulumaksu tagastused. Selle aasta septembri lõpuks oli valitsussektori ülejääk 2018. aasta sama ajaga võrreldes väiksem 0,1 protsendi võrra SKPst. Selle aasta positsioon aasta lõpus oodatavalt paraneb, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse süsinikdioksiidi kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu. Samuti on käibemaksu laekumiste oodatav kasv kiirem kui möödunud aasta lõpul.

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

 

Joonis 1. Palgafondi kasv protsentides võrreldes eelmise aasta sama ajaga

Tabel 1. Septembri maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Riigieelarvega 2019. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Septembri maksutulu

Septembri maksutulu võrreldes mullu sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

7 768

654

8,9%

73,5%

Sotsiaalmaks

3 280

279

9,2%

75,4%

Tulumaks

795

73

11,6%

70,6%

   Füüsilise isiku tulumaks

290

38

26,5%

57,6%

   Juriidilise isiku tulumaks

505

36

-0,8%

78,1%

Käibemaks

2 550

209

7,4%

71,1%

Aktsiisid kokku

1 069

87

9,8%

74,6%

   Kütuseaktsiis

584

48

9,5%

74,1%

   Alkoholiaktsiis

230

18

10,7%

72,3%

   Tubakaaktsiis

220

19

11,8%

78,8%

   Elektriaktsiis

35

3

-1,1%

72,9%

   Pakendiaktsiis

0

0

-35,0%

138,9%

Tollimaks

39

4

1,4%

91,1%

Hasartmängumaks

29

3

13,7%

76,7%

Raskeveokimaks

5

0

35,2%

69,1%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 182

100

11,3%

76,7%

 

Veel uudiseid samal teemal

15.10.2019|Rahandusministeerium

Kaheksa kuu maksutulu kasvas 5,9 protsenti

2019. aasta kaheksa kuuga tasuti keskvalitsusele 5,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal. Augustis tasuti maksu- ja tolliametile 663,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 9,2 protsenti rohkem kui mullu samal kuul.

08.08.2019|Rahandusministeerium

Esimese poolaastaga tasuti 4,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

Juunis tasuti maksu- ja tolliametile 707,5 miljonit eurot maksutulu, mida oli 7,5 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Esimese poolaastaga kokku tasuti makse 4,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.