Sa oled siin

Teise pensionisamba muudatused läksid kooskõlastusringile

30. oktoober 2019 - 16:07

Eelnõu valitsuskoalitsiooni teise pensionisamba muudatuste ettepanekutega läks kolmapäeval kooskõlastusringile. Kavandatud muudatuste jõustumisel muutuks sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekiks võimalus kogutud raha enne pensionile minekut kasutusele võtta.

„Pärast muudatuste jõustumist teine sammas enam kohustuslik pole – see on vaid üks valik penisoniks vara koguda. Igaüks saab edaspidi ise otsustada, kas soovib koguda ja investeerida iseseisvalt või jätta see töö edasi pensionifondide kanda. Peamine on oma valik hoolikalt läbi mõelda, et pensionipõlves ei tabaks inimest ebameeldiv üllatus oodatust väiksema sissetuleku näol,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

„Teise samba vabatahtlikuks muutmine mõjutab ka fondide omavahelist konkurentsi ja toob loodetavasti turule senisest paremate tingimustega fondid,“ lisas rahandusminister. „Inimesed, kes on juba teise sambaga liitunud ja soovivad pensioni kogumist senisel viisil lihtsalt jätkata, selleks eraldi avaldust esitama ei pea. Nende jaoks toimib kõik edasi nagu seni.“

Muudatuste jõustudes muutuks teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Tekib juurde ka võimalus sambasse sissemaksed peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Ise investeerida soovijatele tekib fondist lahkumisel võimalus suunata see 6 protsenti II samba raha oma pensioni investeerimiskontole.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes saaks ta muudatuste jõustudes otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Võttes teisest sambast raha välja pensionieas, oleks tulumaks tavapärasest soodsam. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekiks kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või selle olemasolu korral kolmandast sambast.

Seni teise sambasse kogutud raha on kavas maksta välja kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, jaanuaris, mais ja septembris ehk samadel kuudel, kui toimub pensionifondi osakute vahetamine.

Teise sambaga on 2019. aasta septembri seisuga liitunud ligikaudu 740 000 inimest. Muudatused annaksid võimaluse teise sambaga liituda ligikaudu 100 000 inimesel, kes on tööeas, kuid pole teise sambaga liitunud.

Pensionifondide kogumaht oli 2019. aasta septembris 4,5 miljardit eurot. Keskmine teise sambasse kogutud summa on natuke üle 6000 euro ja mediaan umbes 4500 eurot. Teise sambasse pensionivara kogumise perioodiks on kavandatud tööd alustavale inimesele vähemalt 40 aastat. Kogumispensioni süsteem on seni kehtinud 17 aastat ja reaalselt on valdavalt kogutud sellest veelgi lühema perioodi jooksul.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.
Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kuid rahandusministeerium ootab kommentaare ja ettepanekuid kõigilt, kes soovivad kaasa rääkida.


Pressiteate lisa: eelnõu (457.02 KB, PDF) ja seletuskiri (1.74 MB, PDF).