Sa oled siin

Stabiliseerimisreservi maht oli septembri lõpul 412 miljonit eurot

8. November 2018 - 13:06

Septembri lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 412 miljonit eurot. Sel aastal on stabiliseerimisreservi paigutatud 1,1 miljonit eurot.

Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest.

Reservi vahenditest ligikaudu kaks kolmandikku (65 protsenti) on paigutatud väga madala krediidiriskiga riikide valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.

Belgia valitsuse võlakirjad (18,7 protsenti reservi mahust), Prantsusmaa valitsuse võlakirjad (18,2 protsenti reservi mahust) ja Hollandi valitsuse võlakirjad (10,2 protsenti reservi mahust). Võlakirjad moodustavad reservi mahust valdava osa ehk 97 protsenti, hoiuseid on 3 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

Reservi tulusust mõjutab negatiivne intressimäärade keskkond. Riigikassa investeerimisreeglitesse sobivate euroala riikide võlakirjade tootlused on kuni nelja-aastase tähtajani negatiivsed, samuti on negatiivsed üldjuhul ka euroala pankade hoiuste ja võlakirjade lühiajalised intressimäärad.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
 

Veel uudiseid samal teemal

08.11.2018|Rahandusministeerium

Kommentaar Euroopa Komisjoni arvamusele rahapesuvastase direktiivi ülevõtmise kohta

Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti ELi neljanda rahapesuvastase direktiivi meie õigusesse täielikult üle võtnud. Oleme Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamuse kätte saanud ja vastame sellele ettenähtud kahe kuu jooksul.

24.10.2018|Rahandusministeerium

Läheneb tegelike kasusaajate andmete esitamise tähtaeg

Ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad järgmise nädala teisipäevaks, 30. oktoobriks esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta.