Sa oled siin

Stabiliseerimisreservi maht oli juuni lõpul 412,5 miljonit eurot

26. Juuli 2018 - 12:31

Juuni lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 412,5 miljonit eurot, reservi maht kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 0,8 miljonit eurot.

Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Reservi vahenditest ligikaudu kaks kolmandikku (66,3 protsenti) on paigutatud väga madala krediidiriskiga riikide valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud 33,7 protsenti pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.

Suurima osakaalu paigutustest moodustavad 19,9 protsendiga Belgia võlakirjad, 17,4 protsendiga Hollandi võlakirjad ja 13,9 protsendiga Prantsusmaa võlakirjad. Reservi mahust moodustavad võlakirjad 87,6 protsenti ning hoiused ja kontojääk 12,4 protsenti.

2018. aasta teises kvartalis laekus reservi 1,1 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2017. aasta kasumieraldis.

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige vara väärtuse säilitamine, mistõttu ei paigutata selle vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

Reservi tulusust mõjutab negatiivsete intressimäärade keskkond. Riigikassa investeerimisreeglitesse sobivate euroala riikide võlakirjade tootlused on kuni viieaastase tähtajani negatiivsed, samuti on negatiivsed üldjuhul ka euroala pankade hoiuste ja võlakirjade lühiajalised intressimäärad.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.