Sa oled siin

Septembri eelarvepuudujääk langes aastaga 276 miljoni võrra

16. november 2021 - 13:12

Septembri lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 785 miljoni euro mahus, mis moodustab aastasest SKPst 2,6 protsenti.

Võrreldes 2020. aasta septembri lõpu seisuga oli eelarve defitsiit 276 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk haigekassa ja töötukassa positsioon oli septembri lõpu seisuga positiivne, kuna haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 63,7 miljoni euro võrra 106,1 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning riigieelarvest antud tegevustoetus.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus septembri lõpuks 26 miljoni euroni. Selle põhjus on aasta esimesel poolel olnud tavapärasest suurem töötuskindlustushüvitiste kulu ning palgatoetuse meede. Samas 2020. aasta üheksa esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 284,5 miljoni euro võrra väiksem, kuna palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest riigieelarve lisaeelarvega. Positsioon on võrreldes augusti lõpu seisuga paranenud 4,4 miljoni euro võrra, mis tähendab, et tulud ületasid septembris kulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes septembris 51,2 miljoni euro võrra 36,4 miljoni euro suuruse puudujäägini. Möödunud aastaga võrreldes on ülejääk 131,3 miljonit eurot väiksem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu. Kuigi riik on eraldanud KOVidele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel. Teisisõnu, suurem miinus tuleneb poolikutest investeeringutest. Põhitegevuse tulem on sarnane eelmise aastaga.

Riigieelarve positsioonis on toimunud metoodiline muudatus, mis puudutab riigipoolsete teise samba maksete peatamist. Eurostat on andnud juhise, mille järgi tuleks seda käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi kajastada ei saa. Võrreldes varasemaga on riigi raamatupidamises eelarvepositsiooni korrigeeritud eelmisel aastal -147,5 miljoni euro ning käesoleval aastal -205,5 miljoni euro võrra. Peatatud maksete kompenseerimine aastatel 2021-2024 on vastavalt positsiooni parandus võrreldes viimase prognoosiga. Septembris kompenseeriti peatatud maksed 80 miljoni euro ulatuses neile, kes teisest sambast lahkusid. Ülejäänutele kompenseeritakse maksed ja saamata jäänud tootlus 2023. ja 2024. aastal.

Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes

Riigieelarve kogukulu kasvu veab peamiselt toetuste kasutamine

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2021. aasta septembris aastaga 202,4 miljonit eurot ehk 22,2 protsenti, täpsemalt 909,7 miljonilt eurolt 1,11 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused, välisvahenditest finantseeritud kulud ja edasiantud maksutulud.

2021. aasta septembris suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 600,7 miljonilt eurolt 739,9 miljoni euroni ehk 139,2 miljonit eurot eelneva aasta septembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 23,2 protsenti.

Septembris suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga sotsiaaltoetused 86,2 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 18,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8,2 miljonit eurot ja tegevustoetused 21,8 miljonit eurot, mis tähendab, et kodumaised toetused kasvasid aastaga 134,9 miljoni euro võrra ehk 33,5 protsenti.

Sotsiaaltoetuste kasvust 80 miljonit eurot moodustas kompensatsioon teisest sambast lahkujatele ja 6,4 miljonit eurot vanaduspensioni suurenemine. EASile makstud turismivaldkonna kriisitoetused ja toetused välisinvesteeringute kaasamiseks on kasvatanud septembri kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks  üle 12 miljoni euro. Tegevustoetusena tasuti septembris 3,9 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi lisavahendeid ja 11,95 miljonit eurot haigekassale ravikindlustuse vahendeid tervishoiu kulude katteks. Kodumaist sihtfinantseerimist põhivara soetuseks suurendas igakuine toetus energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia edendamiseks keskvalitsuse hoonetes ning kohalikele omavalitsustele antud toetused kergliiklusteede ehitamiseks, koolihoonete renoveerimiseks, keskväljakute ja staadionite arenduseks või rekonstrueerimiseks.

Investeeringud kasvasid septembris 22,9 protsenti ehk 12,3 miljoni euro võrra, kusjuures käesoleva aasta üheksa kuu jooksul on investeeringuid tehtud 56,5 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta samal perioodil. Suurima mahuga investeeringud olid septembris Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitamine, gümnaasiumivõrgu korrastamine ja riigimaanteede ehitus.

Tööjõukulude kasv oli septembris 5,9 protsenti ehk 4,8 miljonit eurot, millest pensionieraldiste suurenemine moodustab 1,95 miljonit eurot. Tööjõukulude kasvu põhjusteks on septembris peamiselt tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud ning koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud.

Majandamiskulud suurenesid septembris peamiselt elektri-, kütuse- ja lähetuskulude ning koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud testimise ja vaktsineerimise kulutuste kasvu tõttu 10,7 miljonit eurot, mis teeb majandamiskulude aastaseks kasvuks 16,3%. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid eraldati septembris majandamiskuludeks 5,9 miljoni euro ulatuses.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid septembris 27,4 miljoni euro võrra kasvutempoga 10,5 protsenti aastas. Septembris suurenesid edasisuunatud füüsilise isiku tulumaks 9,6 miljonit eurot, edasisuunatud sotsiaalmaks ravikindlustuseks 9,2 miljonit eurot, edasisuunatud keskkonnatasud 5 miljonit eurot ja edasisuunatud töötuskindlustusmaksed 1,9 miljonit eurot.

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2021. aasta septembris, miljonites eurodes, muutus protsentides 2020. aasta septembriga võrreldes

Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Veel uudiseid samal teemal

15.11.2021|Rahandusministeerium

Maakonnad saavad riigilt regionaalarengutoetust

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid 15. novembril taotlusvooru, kust arendusorganisatsioonid saavad taotleda vahendeid maakondlike arengustrateegiate tegevusteks 2022. aastal. Toetust rahastatakse riigieelarvest, taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2022.

22.10.2021|Rahandusministeerium

Kaheksa kuu eelarvepuudujääk kahanes aastaga üle 170 miljoni

Augusti lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 801 miljonit eurot, mis moodustab aastasest SKPst 2,7 protsenti.