Sa oled siin

RM: 2018. aasta olulisemad seadusemuudatused

28. Detsember 2017 - 17:36

Ülevaade rahandusministeeriumi maksu-, eelarve- ja finantspoliitika valdkondade tähtsamatest seadusemuudatustest järgmisel aastal.

MAKSUD
TULUMAKSUVABA MIINIMUM
tõuseb 500 euroni kuus
Muudatuse mõjul suurenevad sissetulekud rohkem kui 500 000 inimesel. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab praeguse korraga võrreldes kuus rohkem kätte kuni 64 eurot ja aastas kuni 768 eurot lisatulu.
Alates 1200-eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose brutopalga juures nulli.
Rohkem infot MTA kodulehel.

FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE (FIE) maksustamine muutub lihtsamaks
Muudatuste eesmärk on soodustada FIE-na tegutsemist, luues neile äriühinguga sarnase maksuõigusliku keskkonna.
Näiteks saavad FIE-d arvata ettevõtlustulust maha vastuvõtu- ja reklaamikulud ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud sotsiaalkindlustusmaksed, kui FIE ettevõtlustulu maksustamisel Eesti sotsiaalmaksuseadust ei kohaldata. Muudetud on kahjumite edasikandmise ja välisriigis teenitud ettevõtlustulu tulumaksuga maksustamise reegleid ning ettevõtlustulult sotsiaalmaksu tasumisele on seatud ülempiir.
Seadus muudab paindlikumaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reegleid ning võimaldab FIE-l maha arvata tervise edendamise kulusid ja lähetuse päevaraha ulatuses välislähetuses olles toitlustamiskulusid.

OSALUSOPTSIOONIDE maksustamisreeglid leevenevad 
Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor omandab täisosaluse optsiooni andnud ettevõttes ning töötajal võimaldatakse realiseerida selleks hetkeks välja teenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, siis kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena ei maksustata.
Samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raske vigastuse või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba.

KÜPSETELE ETTEVÕTETELE kehtestatakse madalam 14% tulumaksumäär
Madalam tulumaksumäär kehtestatakse äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele, mis on väiksem või võrdne äriühingu eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Seda ületav kasumijaotis maksustatakse jätkuvalt 20% maksumääraga. Madalama määraga maksustatud ja füüsilisele isikule jaotatud kasumilt tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu.
Madalam määr peaks motiveerima ettevõtjaid jaotama varasemat kontol seisvat kasumit ja hoidma ka tulevastel perioodidel kasumi jaotamist aktiivsena.
Esimest korda saab madalamat määra kasutama hakata aastast 2019.

FIRMAAUTODE eratarbeks kasutamise maksustamine muutub võimsuspõhiseks
Maksustamine hakkab sõltuma sõiduauto võimsusnäitajast, mis on tugevas korrelatsioonis sõiduauto hinnaga. Erisoodustuse hinnaks saab 1,96 eurot kilovati kohta. Üle viie aasta vanuste sõiduautode puhul 1,47 eurot. Sellega väheneb ka ettevõtjate halduskoormus, kuna kaotatakse maksuarvestuse jaoks sõidupäeviku pidamise kohustus.
Ainult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode puhul tuleb teha vastav märge autoregistrisse.

MUUTUB ETTEVÕTLUSES KASUTATAVATE SÕIDUAUTODE SISENDKÄIBEMAKSU KORRIGEERIMISE KORD
Kui soetatud sõiduauto, millelt on arvestatud 100% sisendkäibemaksu, kasutusotstarve muutub segakasutuseks kahe aasta jooksul, tuleb 50% soetuselt arvestatud sisendkäibemaksust koos intressidega tagasi maksta.
Sõiduauto kasutusotstarbe muutumisel osaliselt ettevõtluses kasutatavaks sõiduautoks peab ettevõte käsitlema sõiduautot osaliselt ettevõtluses kasutatavana vähemalt ühe aasta, alates kasutusotstarbe muutumisest.

KÄIBEMAKSUKOHUSLASENA REGISTREERIMISE PIIMÄÄR tõuseb 40 000 euroni aastas
Sellest piirmäärast allapoole jääv ettevõte võib end soovi korral samuti käibemaksukohuslaseks registreerida, kuid ei pea seda tegema. Valikuvõimalus tekib umbes 15 protsendil käibemaksukohuslastest.
Ettevõtted, mis pole end käibemaksukohuslaseks registreerinud, ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone.
Mõju riigieelarve ehk saamata jääv käibemaks on hinnanguliselt 6,6 miljonit eurot.

Aasta teises pooles käivitub ETTEVÕTLUSKONTO süsteem
Ettevõtluskonto võimaldab füüsilisel isikul kuni 25 000 euro eest aastas kaupu ja teenuseid müüa lihtsustatud korras. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele – kõik toimub automaatselt läbi ettevõtluskonto.
Konto maksumäär on 20 protsenti, mille kannab pank laekunud tuludelt automaatselt maksuametile –  see läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti.
Esimesed pangad tulevad teenusega turule ilmselt tuleva aasta teises pooles..

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada KULUTUSED TÖÖTAJA TERVISE EDENDAMISEKS 100 euro ulatuses kvartalis
Selliste kulude hulka kuuluvad treeningpaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu.
Täna on enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitatavad erisoodustusena ning maksustatakse seetõttu tulu- ja sotsiaalmaksuga. Sellist maksukoormust peetakse kõrgeks ja üheks peamiseks põhjuseks, miks tööandjad ei soovi töötajate tervist edendavatesse tegevustesse rohkem panustada.

Kaob ABIKAASADE ÜHISDEKLARATSIOON
Samas tekib abikaasadel võimalus teatud ühiseid kulutusi jagada. Mittetöötava abikaasa eest on ette nähtud täiendav maksuvabastus kuni 2160 eurot aastas, kui ühine tulu jääb alla ettenähtud piirmäära.
Muudatus puudutab juba 2017. aasta tulude deklareerimist 2018. aasta alguses.

ELUASEMELAENU INTRESSE on 2017. aasta tuludeklaratsiooni täites lubatud maha arvata kuni 300 eurot inimese kohta.

PANGAHOIUSTE INTRESSIDELE hakkab kehtima tulumaks.

KREDIIDIASUTUSTELE KEHTESTATAKSE 14% avansiline tulumaks
Krediidiasutused peavad hakkama tasuma tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali viimase kuu 10. kuupäevaks. Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist tulumaksu arvesse võtta.

AKTSIISID

1. jaanuaril hakkab kehtima tubakavedelikele (e-sigarettide vedelikele) 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Sigarettide aktsiisimäär tõuseb 8 protsenti, nii et fikseeritud määr on 6,95 senti sigareti kohta ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

1. jaanuaril tõuseb bensiini aktsiisimäär 56,3 sendini liitri kohta võrreldes senise 51,2 sendiga. Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiis tõuseb 5,065 sendini kuupmeetri kohta võrreldes varasema 4,052 sendiga.

Jääb ära diislikütuse aktsiisimäära tõus, mis oli varem planeeritud 2018. aastasse. Diislikütuse aktsiisimääraks jääb 49,3 senti liitri kohta.

1. veebruaril tõusevad alkoholi aktsiisimäärad. Veel riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõusevad õlle, kange alkoholi ja kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi (näiteks siidri) aktsiisimäärad varem kavandatust poole väiksemas mahus.
                                                                                                                                                                  
Õlle aktsiisimäär tõuseb 16,92 sendini etanoolisisalduse mahuprotsendi kohta liitris võrreldes senise 15,52 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega õlle hind poes praeguselt 1,29 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 1,33 euroni ehk 4 senti. 

Kange alkoholi aktsiisimäär tõuseb 25,08 sendini etanoolisisalduse mahuprotsendi kohta liitris võrreldes senise 23,89 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri 40-protsendilise alkoholisisaldusega viina hind poes näiteks praeguselt 10,28 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 10,57 euroni ehk 29 senti. 

• Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi (näiteks siidri) aktsiisimäär tõuseb 84,41 sendini liitri kohta võrreldes senise 77,44 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri siidri hind poes näiteks praeguselt 1,43 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 1,47 eurole ehk 4 senti.  

• Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär tõuseb 1,47 eurole liitri kohta võrreldes senise 1,23 euroga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,75 liitri veini hind poes näiteks praeguselt 6,49 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 6,71 euroni ehk 22 senti.

2018. AASTA RIIGIEELARVE

Algava 2018. aasta riigieelarve toetab valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ja kasvatada heaolu.

Eelarve kulude ja investeeringute maht on 10,6 miljardit eurot ning tulude maht 10,3 miljardit eurot.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on riigieelarves võrreldes kevadel riigi eelarvestrateegias kavandatuga poole väiksem, nii et see jõuab 2018. aastal tasakaalulähedasele -0,25 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja püsib samal tasemel 2019. aastal. Eelarve jõuab prognoosi järgi tasakaalu 2020. aastal. Aastaks 2021 jõuab valitsussektori eelarve ülejääki 0,5 protsendiga SKPst.

Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

Majanduse kestlikku kasvuvõimet toetavad taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning Eesti elukeskkonna arendamiseks.

Kaitsekulutused ületavad 2018. aastal prognoositavalt 2 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning panus riigikaitseinvesteeringute programmi.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – sotsiaalhoolekande töötajatel ja siseturvalisuse valdkonna töötajate tarbeks, nagu politseinikud, päästjad, vanglateenistujad ja tolliametnikud.

Suureneb kohalike omavalitsuse tulubaas ja uuenevad tasandusfondi jaotuspõhimõtted. Kokku on selleks aastatel 2018–2021 ette nähtud 185 miljonit eurot. 2018. aastal saavad omavalitsused tulumaksu arvel 20 miljonit eurot ja tasandusfondi kaudu 10 miljonit eurot rohkem.

Omavalitsustele sihtotstarbeliselt antava toetusfondi maht suureneb 2018. aastal 425 miljonile eurole ehk 31 protsenti. Omavalitsused saavad raha kahe uue toetusega: asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks on ette nähtud 16,7 miljonit eurot ning matusetoetuseks 4 miljonit eurot. Huvitegevuse toetus on kasvanud 5,7 miljonilt eurolt 14,25 miljonile eurole ja lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuseks antakse 2018. aastal kokku 13,5 miljonit eurot ehk 11 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Üldhariduskoolide toetus kasvab 60 miljoni euro võrra seoses kooliõpetajate palgatõusu ja koolilõuna toetuse suurendamisega.

FINANTSTURUD

INVESTEERIMISTEENUSTE PAKKUJATELE hakkavad kehtima rangemad reeglid 
Investeerimisteenuste pakkujad peavad hakkama investorile edaspidi andma põhjalikumat teavet teenuste ja vahendustasude kohta ning selgitama pakutava teenuse või väärtpaberi sobivust kliendile.
Näiteks tuleb klienti senisest põhjalikumalt teavitada hüvedest ja tasudest, mida pank või investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega.
Samuti on ette nähtud nõuded väärtpaberitoodete väljatöötamiseks ja klientidele turustamiseks.
Vaata ka väärtpaberituruseadus.

Uued MAKSETEENUSED saavad rohelise tule
Makse algatamise teenus võimaldab näiteks netipoes tasuda ka siis, kui puudub krediitkaardiga maksmise või pangaligi kasutamise võimalus. Makse algatamise teenuse võimaldab makseasutuse kaudu algatada ülekande ja informeerida kaupmeest maksetehingu toimumisest.
Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest.
Kliendi omavastutuse piirmäär pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada - näiteks automaattanklas kütuse ostmisel.
Vaata ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus.