Sa oled siin

Riigikogu võttis vastu 2020. aasta riigieelarve

11. detsember 2019 - 16:57

Riigikogu võttis täna vastu 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Riigieelarve lähtub valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis on suurim pensionitõus viimase 12 aasta jooksul. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.

Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

Teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teadusasutuste baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadus- ja arendustegevuseks 219,1 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal on riigieelarves 0,75 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKPst. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.

Riigieelarve näeb ette lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,2 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Omavalitsuste tulud ulatuvad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

2020. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2020|Rahandusministeerium

Valitsus kinnitas riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelmise aasta riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande.

Eelmise aasta lõpus kuulus riigile osalus 29 äriühingus, neist ainuomandis 24. Riigi üldine suund on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel.

08.09.2020|Riigikantselei

Ida-Virumaa ootab selget sihti ja elanike kaasarääkimist

Täna toimub Ida-Virumaa õiglase ülemineku programmi avalik veebiarutelu, mille fookuses on piirkonna edasine areng ning sellega seotud võimalused. Keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku planeerimisel keskendutakse seekordsel kohtumisel elu- ja  looduskeskkonnale ning inimeste võimalustele osaleda ühiskondlikes protsessides.