Sa oled siin

Riigikassa sai võimaluse lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks

15. Märts 2019 - 14:06

Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks, mis võimaldab riigikassa valmisolekulaenude kõrval täiendava võimalusena kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul on eesmärgiks suurendada paindlikkust pakkudes riigile täiendavaid võimalusi puhuks, kui on vaja kiirelt reageerida rahavoo kõikumistele. Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub alles pärast suuremate kulude tegemist.

„Seni on riigikassa sõlminud pankadega valmisolekulaenude lepinguid, et oleksime valmis ettenägematuteks sündmusteks. Pankadega sõlmitud lepingute eest tuleb aga maksta, samas kinnitatud raamdokumendiga jooksvaid kulusid ei kaasne,“ selgitas Märten Ross. „Põhimõtteliselt täiendame oma tööriistakasti lisainstrumendiga, mis võimaldab riigi igapäevast rahavoogu sujuvamalt juhtida. Lisaks võimaldab võlainstrumendi raamdokumendi kinnitamine riigikassal vähendada pankade laenulimiite ning annab meile kindlasti olulise kogemuse võlakirjaturul,“ ütles Ross.

Lühiajaliste võlakirjade raamdokument on kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo lühiajalise juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.

Veel uudiseid samal teemal

18.03.2019|Rahandusministeerium

Rahapesu edukamaks tõkestamiseks luuakse strateegilise seire ja analüüsi keskus

Valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon otsustas täna strateegilise analüüsi keskuse loomise, mis hakkab tegutsema rahapesu andmebüroo juures.

14.03.2019|Rahandusministeerium

Rahandusministeerium avalikustas aktsiisipoliitika mõju uuringu

Rahandusministeerium avalikustas PricewaterhouseCoopers Advisorsi ja statistikaameti läbi viidud uuringu aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele, mille tulemusi saab valitsus oma aktsiisipoliitikat kujundavate otsuste alusena edaspidi kasutada.