Sa oled siin

Rahatarkuse õpetamine koolides teeb edusamme, kuid vajab süsteemset lähenemist

13. jaanuar 2021 - 8:46

Järjepideva ja asjakohase rahatarkuse õpetamiseks on oluline pikaajaline visioon, keskselt koordineeritud ja süsteemne õpetamine, ühtsed ja kergesti kättesaadavad õppematerjalid ning õpetajate täiendkoolitus, selgub täna tutvustatavas finantskirjaoskuse kujundamise uuringust (PDF) Eesti üldharidus- ja kutsekoolides.

Rahandusministeeriumi tellitud ja Civitta Eesti ASi läbi viidud uuringus analüüsiti, kuidas ning milliste meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides rahatarkust ning antakse soovitusi finantsteadmiste süsteemseks õpetamiseks.

„Me teeme rahalisi otsuseid iga päev ja rahatarkuse teadmiste olulisus kasvab pidevalt, sest meil on üha rohkem valikuid finantsmaailmas toimetada. Mida varem noored raha ja rahatarkuse teemadega kokku puutuvad, seda teadlikumad ja rahatargemad täiskasvanud neist saavad,“ ütles rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Bret Metsküla. „Teades, kuidas toimub täna Eesti koolides rahatarkuse õpe ja missugused on väljakutsed, oskame seda suunata ja õpetada nii, et igapäevaelus oleksid need teadmised ka tulevastel kodanikel tagataskus olemas ja nad teeksid rahatarku valikuid.“

Uuringus on ülevaade Eesti õpilaste rahatarkuse teadmistest ja seni läbi viidud tegevustest teadmiste ning praktiliste oskuste parandamiseks. Seejärel analüüsitakse, kas üldharidus- ja kutsekoolide õppekavad toetavad piisaval määral rahatarkuse teema käsitlemist õppeprotsessides. Veel tehakse kokkuvõte õppematerjalidest ja -meetoditest ning õpetajate teadmistest, ettevalmistusest ja motivatsioonist rahatarkuse õpetamisel. Lõpuks on soovitused edasiseks rahatarkuse õpetamise edendamiseks.

Olulisemad järeldused ja tähelepanekud:

• Rahatarkuse õpetamine peaks alguse saama juba lasteaias või algkoolis. Laste ja noorte rahatarkuse teadmiste omandamine on kõige efektiivsem, kui kool ja kodu teevad mõtestatult koostööd.
• Eesti õpilaste teoreetilised teadmised finantskirjaoskusest on viimastel aastatel paranenud. Rahatarkuse teadmised ei sõltu oluliselt õpilase emakeelest, elukohast või soost.
• Üldhariduse puhul soovitakse näha rahatarkuse teemade tugevamat lõimimist erinevates ainekavades läbimõeldud viisil, mis ei koormaks õpetajaid ja õpilasi.
• Kõige enam eelistatakse efektiivsete õppemeetoditena isikliku eelarve koostamist, palgaga seotud arvutuste tegemist, õpilasfirma loomist, ettevõtete külastusi ning väliste lektorite ettekandeid.
• Kutsekoolide esindajate hinnangul on rahatarkuse teemad käsitletud erialadega seotult piisaval määral ning finantskirjaoskuse arendamine kutsekoolis ei peaks olema eraldi eesmärk.
• Pelgalt rahatarkuse temaatikat käsitlevat traditsioonilist õppevara suurel määral saada ei ole. Olemasolevad materjalid oleks vaja koondada ühtsesse allikasse, kust kõik õpetajad neid kasutada saaksid.
• Tänases õpetajate tasemeõppes rahatarkuse teemasid ei käsitleta. Oluline oleks pakkuda keskselt ja ühest infoallikast nii tulevastele kui ka praegustele õpetajatele täiendkoolitusi.
• Rahatarkuse õpetamine oleneb tugevalt õpetaja motivatsioonist ja hoiakutest, kuna õpetajate koormus on suur ning õpetamise eesmärgid ei ole üheselt kokku lepitud. Seega on tulemusliku ja süsteemse rahatarkuse teadmiste õpetamiseks koolides vajalik valdkondade ülene visioon ning pikaajaline tegevusplaan haridusasutuste jaoks.

„Uuringu tulemusi kasutatakse sisendina järgmiste aastate finantshariduse suundade väljatöötamisel ja uue Eesti finantskirjaoskuse programmi koostamisel,“ lisas Metsküla.

Kokku intervjueeriti uuringu raames 187 inimest 15 üldhariduskoolist ja 6 kutsekoolist 2020. aasta juulist oktoobrini. Andmekogumisel kaasati kolm sihtrühma: laste ja noorte õpetamisega seotud osapooled, õpetajate koolitamisega seotud osapooled ja valdkonna eksperdid. Laste ja noorte õpetamisega seotud sihtrühm jagunes omakorda neljaks alamsihtrühmaks: koolide juhtkonnad, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased. 

Rahandusministeeriumi tellitud uuringu „Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides“ tulemused on avaldatud ministeeriumi kodulehel. (PDF) Uuringu kulust pool rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse „Teadmispõhise poliitika kujundamine“ raames. Programmi tegevust vahendab Eesti Teadusagentuur.

 

Veel uudiseid samal teemal

23.04.2021|Rahandusministeerium

Tänavu rakendab kaasavat eelarvet 49 omavalitsust

Sel aastal võimaldavad 79 kohalikust omavalitsusest rohkem kui pooled osaleda oma elanikel avalike projektide algatamisel kaasava eelarve kaudu. Nii saavad kogukonnad osaliselt otsustada omavalitsuse raha kasutamise üle, esitades ettepanekuid tegemistesse, mis nende äranägemisel oleksid vajalikud kodukandis ellu viia.

20.04.2021|Rahandusministeerium

Õiglase ülemineku visioonipäevad kutsuvad Ida-Virumaa arengu kujundamises kaasa lööma

28.-29. aprillil toimuvatel Ida-Viru õiglase ülemineku virtuaalsetel visioonipäevadel antakse ülevaade regiooni ees ootavatest väljakutsetest, tutvustatakse üleminekumõjude leevendamismeetmete hetkeseisu ning räägitakse ülemineku raames piirkonnas avanevatest võimalustest.