Sa oled siin

Rahapesu tõkestamise küsitlusele vastas üle 6000 ettevõtte ja organisatsiooni

14. september 2020 - 12:51

Suvel vastas rahandusministeeriumi palvel rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise teadlikkust ja kogemust puudutavale küsimustikule üle 6000 ettevõtte, vabakutsete esindaja ja mittetulundusühingu. Küsitluse tulemusel saadud info on oluliseks sisendiks riiklikule riskihindamisele, mille eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide kvaliteetsem juhtimine Eestis.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapperi sõnul on oluline, et ettevõtted ja mittetulundussektor mõistavad, et rahapesu tõkestamine ei ole ainult avaliku võimu ülesanne, vaid ühiskonna laiem huvi.

„Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks saab tõhusalt tõkestada koostöös. See, et väga erinevatest tegevusvaldkondadest vastas üle 6000 ettevõtte ja mittetulundusühingu vabatahtlikult meie küsimustikule näitab, et ollakse valmis panustama, et rahapesu ohud ja riskid saaksid võimalikult täpselt kaardistatud. Aitäh kõigile, kes vaatamata koroonakriisile leidsid aega küsimustele vastamiseks,“ ütles Toomas Vapper. „Meie rahapesuvastase võitluse selgroog on riskipõhine lähenemine, mis peab tagama kõige suuremate pingutuste suunamise just kõige riskantsematele sektoritele. Küsitlus on üks oluline sisend nii riskantsemate kui ka vähem riskantsete sektorite tuvastamisel.“

„2021. aasta alguses valmiva riikliku riskihinnanguga täpsustame me eelkõige need riskantsemad sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral ka riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes pangad ja teised kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid,“ selgitas Vapper. „Samuti võib selguda, et osa sektorite rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ja seal on võimalik lihtsustatud hoolsusmeetmeid rakendades halduskoormust vähendada. Küsimustikele vastamise aktiivsusest on näha, et mõned sektorid, nagu näiteks hasartmängude korraldajad ja mittetulundusühingud on võtnud vastamist väga tõsiselt ning vastamise aktiivsus oli väga suur. Teisalt, sektorite nagu näiteks pankrotihaldurid ja antiikesemete müüjad osas oleksime oodanud suuremat vastamise aktiivsust. Edasise riskihinnangu koostamise käigus huvitab meid, kas nende sektorite passiivsusel on seos nende riskisusega või on selle taga muud põhjused.“

Eesti on viimasel paaril aastal sattunud rahapesu teemal maailmas suurema tähelepanu alla. Mitmetes riikides võimalike suuremahuliste rahapesujuhtumite osas toimuvad uurimised, millel on puutumus ka Eestisse, tähendavad seda, et see tähelepanu lähiaastatel veel ei kao. See omakorda on muutnud Eesti finantssektori rahvusvahelisi koostööpartnereid, nagu näiteks korrespondentpanku, meie suhtes palju ettevaatlikumaks. Nad tahavad olla veendunud, et Eesti rahanduskeskkond on tugev ja eetiline ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid on kvaliteetselt maandatud.

Rahvusvaheliselt hindab riike rahapesuga seotud riskide osas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee Moneyval. Moneyvali hinnang on kõikide üleilmsete finantsinstitutsioonide jaoks äärmiselt mõjukas. Eestit ootab lähiaastatel ees järjekordne Moneyvali hindamine ja me peame riigina tõsiselt pingutama, et see hindamine edukalt läbida.

Eesti riigi riikliku riskihindamise (ingl k National Risk Assesment) läbiviimine on üks olulisemaid asju, mida Moneyval järgmisel aastal analüüsima hakkab. Riikliku riskihinnangu läbiviimine toimub esmakordselt Maailmapanga metoodika põhjal Eesti jaoks välja töötatud metoodika alusel. Selle läbiviimist koordineerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon ning vahetult juhib selleks moodustatud juhtrühm.

Siseriikliku riskihinnangu läbiviimise järgmise etapina kaardistavad ja analüüsivad töörühmad nii küsimustike tulemusel kui ka muude töövoogude põhjal saadud sisendeid, et tuvastada riigi ohud ja haavatavused ning nende hindamise järel töötada välja tegevuskava kitsaskohtadega tegelemiseks. „Avaliku ja erasektori lai kaasatus nendes töörühmades on kriitilise tähtsusega nii rahapesuvastase võitluse kandepinna kui ka seonduva töökoormuse jagamise mõttes. Soovin juba ette tänada kõikide töörühmade liikmeid, kes annavad oma reaalse sisulise panuse selleks, et Eesti ei oleks koht rahapesuks,“ sõnas Vapper.

Siseriiklikku riskihinnangut viiakse läbi regulaarselt, viimati aastal 2015. Edaspidi toimub see paariaastase intervalliga ja eesmärgiks on võimalusel ka selle protsessi või selle osade automatiseerimine. Seekord said küsimustiku ettevõtted eelkõige finantssektorist, aga ka kinnisvara arendajad ja vahendajad, hasartmängude korraldajad, eri professionaalse nõustamise teenuste pakkujad, näiteks audiitorid, advokaadid, raamatupidajad. Küsimustiku said ka mitme teise valdkonna ettevõtted ja organisatsioonid, sh vabaühendused, kes võivad rahapesu või terrorismi rahastamise katsetega kokku puutuda.

Veel uudiseid samal teemal

23.09.2020|Rahandusministeerium

Helme: Eesti riigil on rahapesu suhtes nulltolerants

Rahandusminister Martin Helme kohtus Tallinnas nõustaja Louis J. Freeh’ ja advokaadibüroo Freeh Sporkin Sullivani meeskonnaga, kes nõustab Eesti valitsusasutusi seoses rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise juhtumitega Ameerika Ühendriikides. 

07.08.2020|Rahandusministeerium

Eesti valitsust nõustava advokaadibüroo Freeh Sporkin Sullivan LLP töö jaguneb kolme etappi

Seoses Eesti avalikkuse jätkuva kõrgendatud huviga Eesti riiki nõustava USA advokaadibüroo Freeh Sporkin ja Sullivan LLP sõlmitud lepingu sisu vastu selgitab rahandusministeerium veelkord avaliku teabe seaduse võimaluste piires USA advokaadibüroo ülesandeid.