Sa oled siin

Rahapesu edukamaks tõkestamiseks luuakse strateegilise seire ja analüüsi keskus

18. Märts 2019 - 16:07

Valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon otsustas täna strateegilise analüüsi keskuse loomise, mis hakkab tegutsema rahapesu andmebüroo juures.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul arutas täna kogunenud valitsuskomisjon ettepanekuid, mille töötasid komisjoni eelmise aasta lõpus esitatud raporti põhjal välja eksperttöörühmad.

„Üheks olulisemaks otsuseks oli luua strateegilise seire ja analüüsi keskus. Nagu ka mineviku õppetunnid on näidanud, on analüüsivõimekus rahapesu edukal tõkestamisel üheks võtmeküsimusteks rahvusvahelise koostöö ja kiire infovahetuse kõrval,“ ütles Tõniste. „Keskus saab ligipääsu eri asutuste andmebaasidele ja registritele ning väga oluliseks komponendiks saab siin just nutikate IT-lahenduste väljatöötamine.“

Teine oluline osa ettepanekuid käsitles taas kord virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud riskide maandamist, et tulla toime uute rahvusvaheliste ohtudega ja vältida Eesti riigi hea rahvusvahelise digikuvandi kahjustamist. Tegevuslubade väljastamise osas on kaalumisel riigilõivu tõus, iga-aastane litsentsitasu, ettevõtte peakontori ja füüsilise Eestis asuva asukoha nõude kehtestamine, omaniku tausta hindamine ja teavitamiskohustuse sisseviimine.

Minister lisas, et töögruppides arutati ka Euroopa Liidu tasandil ühtse rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise järelevalveasutuse loomist. „Sellise koostööasutuse loomisele oli toetus tingimusel, et see asutus ei piirdu üksnes nii-öelda järelevalvajate järelevalve rolliga, aga omab volitusi ka otsuste tegemiseks,“ rõhutas Tõniste.

Valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon esitas eelmise aasta lõpus põhjaliku analüüsi ja ettepanekud selle kohta, kuidas rahapesu tõhusamalt tõkestada. Ettepanekud puudutasid nii institutsionaalset kui ka õiguslikku raamistikku. Kuna viimasel ajal meediasse jõudnud rahapesujuhtumid kuuluvad minevikku ja praegune olukord on hoopis teistsugune, siis lähtuvad ka ettepanekud eelkõige tänasest vaatest ja tulevikuriskidest.

Komisjon moodustas kaks eksperttöörühma, millest üks tegeles institutsionaalse raamistikuga, sh analüüsi- ja seiresüsteemi, koostöö ning ressursiküsimustega, ning teine järelevalvet ja karistusi puudutava õigusraamistikuga. Osa ettepanekutega saab komisjon kohe edasi minna, osad arutusel olnud ideed vajavad veel täiendavat analüüsi, seega töö nendega jätkub.

Edasi liigutakse haldustrahvide kontseptsiooniga, samuti vajab täpsustamist finantssektori vilepuhujate regulatsioon. Suureks kitsaskohaks on praegused sanktsioonid, mis ei ole rikkumistega võrreldes proportsionaalsed ja vajavad karmistamist. Ehk eesmärgiks on, et finantsvaldkonna karistused oleks raskemad, menetlus lihtsam ja vilepuhujad kaitstumad.

Ettepanekute elluviimiseks vajalikud riigieelarvelise rahastuse taotlused esitatakse pärast nende täpsustumist. Lisaks tulevastele taotlustele eraldatakse prokuratuurile ja politsei- ja piirivalveametile lisavahendeid 500 000 euro ulatuses.

Samuti jätkatakse valitsuskomisjoni juba välja töötatud ja valitsuse heakskiidu saanud rahapesu tõkestamist tõhustavate seadusemuudatustega, mis riigikogu lahkuva koosseisu menetlusest välja kukkusid. Muudatustega karmistatakse virtuaalvääringu lubade väljastamist, viiakse sisse pöördtõendamise kohustus ning karmistatakse finantsvaldkonna karistusi.

Veel uudiseid samal teemal

Riigilt saab taotleda toetust  maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimiseks.
15.05.2019|Rahandusministeerium

Alates tänasest saab taotleda toetust maakondade arengustrateegiate elluviimiseks

Haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks kavandada ja suunata ühiselt maakonna arengut. Tänasest saab taotleda riigilt toetust selleks koostatud maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimiseks.

Käesoleva aasta kevadeks koostasid 79-st omavalitsusest 53 oma 2019. aasta eelarve kohta lühiülevaate. See aitab kohalikul kogukonnal paremini mõista, kust tulevad omavalitsuse peamised tulud ning millele need kulutatakse.
13.05.2019|Riigikantselei

Kaks kolmandikku omavalitsustest tegid oma eelarve kohta selgitavad ülevaated

Käesoleva aasta kevadeks koostasid 79-st omavalitsusest 53 oma 2019. aasta eelarve kohta lühiülevaate. See aitab kohalikul kogukonnal paremini mõista, kust tulevad omavalitsuse peamised tulud ning millele need kulutatakse.