Sa oled siin

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse kõne 2022. aasta riigieelarve esimesel lugemisel

20. oktoober 2021 - 16:40

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse kõne Riigikogus 2022. aasta riigieelarve esimesel lugemisel 20. oktoobril 2021

Kaks aastat kestnud ja visalt taanduv kriis on pannud proovile inimeste vaimu ja füüsise, majanduse, tervishoiusüsteemi, riikide sisesed ja -vahelised suhted. Oleme selle aja jooksul pidanud riigi kulutusi kavandades reageerima kiiresti ja täpselt. Ettearvamatut keskkonda tasakaalustades ja leevendust pakkudes seal, kus see kõige vajalikum oli. 

Praegu saame öelda, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast kiiresti kogunud. Pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

2022. aasta riigieelarve leevendab ikka veel tunda andvat kriisivalu, aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. 

Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on jätkuvalt palju määramatust. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldusest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti, et inimesi ning majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule. 

Eestiga kõige tihedamalt seotud Euroopa Liidu Läänemere piirkonnas ei ole praegune kriis olnud nii sügav, kui 2009. aasta oma. Kui 2009. aastal kukkus Soome SKP 8,1%, Läti -14,2%, Leedu -14,8%, Eesti -14,6%, Saksamaa -5,7%, siis koroonakriisis, 2020. aastal, oli kukkumine Eestis -3%, Lätis -3,6% ja Leedus -0,1%, Soomes -2,9%, Saksamaal -4,3% ja Rootsis -2,8%.  

Majandus on pöördunud selle aasta esimeses pooles kasvule kõikjal Euroopas – Euroopa Liidu riikide keskmine majanduskasv on selle aasta esimesel poolel 5,8%, euroalal 6,1%. Soome kasvas 3,1%, Rootsi 4,4%, Läti ja Leedu vastavalt 4,9% ja 4,8%. Eesti kasv oli 2021. aasta esimesel poolaastal 8,5%. Teisisõnu – Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandus on just Eestis. Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7%ga. 

Väliskeskkond on hea ja tugev välisnõudlus on toonud kasvavad eksporditellimused.
Tootmisvõimsuste rakendatus on viimase 14 aasta kõrgeimal tasemel. Veel kiiremat kasvu pärsivad eelkõige tarneprobleemid ja ettevõtjate endi hinnangul ka seadmete puudus.   
Tõhusat taastumist on seni toetanud ka muu maailmaga võrreldes leebemad ja lühiajalisemad liikumis- ja tegevuspiirangud ning kriisi harjal täpselt sihitud riigipoolne tugi. 

Kui üldplaanis on majandus kriisile hästi vastu pidanud, siis taastumine on olnud mitmepalgeline. IKT sektor on kasvanud, kultuur, majutus ja toitlustus ootab siiani kosumist. Ka olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtjad on hädas tööjõu puudusega, samal ajal püsib töötus endiselt üle 5%. Kui info- ja sidesektor, ka tervishoid on kriisi ajal näidanud hõive kasvu, siis kriisieelse ajaga võrreldes on töökohti vähem enamikul tegevusaladest. Vähemate töökohtadega toodud kiire kasv tähendab, et kriisi on kasutatud tootlikkuse kasvatamiseks. Kas see on püsiv, näeme lähematel aastatel.

Palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, kuid praegu on sissetulekud taas jõudsalt kasvamas. Erasektori veetav palgakasv jõuab sel aastal 7%ni ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5% aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensionit 7%, nii jõuab pension uuel aastal 590 euroni. 

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4%. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tubli tuge. Paraneb ka riigirahanduse seis. Kulude kasv on kontrolli all. Puudujääk väheneb. Liigume jälle selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu.

Need riigieelarve üksikud numbrid on kõik kõnekad, aga olulisem veel on eesmärk, mida tervik kannab. 2022. aasta riigieelarve keskmes on Eesti pikaajalised huvid.

Eesti pikaajaliseks huviks on endaga toimetulev, õnnelik rahvas, kes rahumeelselt, demokraatlikus vaimus teostab oma eluunistusi. Õnn ei seisne rahas, aga kindel ja piisav sissetulek on igale inimesele ja perele meelerahu ja rahuldust toov. Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine palk tõuseks Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks vähemalt 40% keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3%, arstide ja õdede palgad  8 %, kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalgad 7,5%, päästjate palga alammäär  12%, eesliinil töötavate politseinike ja Häirekeskuse päästekorraldajatepalga alammäärad 5%, . Pensionid tõusevad 7%.

Eesti pikaajaliseks huviks on olla rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas. Olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailmamajanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. Meie edukusest ja oskusest sellega õigeaegselt kaasa minna sõltuvad juba lähematel aastatel Eesti inimeste palgad ja pensionid. Seepärast, meie inimeste kindlama tuleviku pärast, investeerime järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit. Ühest aastast kaugemale vaadates - lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Kasutan võimalust tänada ka eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi.

Eesti pikaajaliseks huviks on majanduse suurem tootlikkus. Sellest sõltuvad meie inimeste palgad ja pensionid, meie ühiskonna suurem heaolu. Suurem tootlikkus ei ole võimalik ilma teadusinnovatsioonita, ilma targa ja teadusmahuka ettevõtluseta. Seepärast investeerime järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse 1% SKTst ehk 324 miljonit eurot.

Eesti pikaajaliseks huviks on eripalgeline, kuid ühtne ühiskond, kus ei ole kohta segregatsioonil. Ka hariduslikul segregatsioonil. Igal Eestimaa elanikul peab olema võimalus saada osa meie ülikoolide kõrgetasemelisest haridusest ja võimalus leida tulusat tööd - ühtne eestikeelne haridussüsteem on selle eelduseks. Te hakkate parlamendis järgmistel kuudel arutama eestikeelse hariduse tegevuskava üle. Oleme järgmisel aastal valitsuse reservfondis reserveerinud selle tegevuskava jaoks 5 miljonit eurot. Sellele lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest 8 miljonit ning Kultuuriministeeriumi 2,4 miljonit eurot. Meie teistest rahvustest inimeste huvides, nende eneseteostuse võimaluste, sissetulekute ja eluõnne huvides investeerime ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekusse.

Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi julgeolek. Sel eesmärgil - et Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse ega oma rahva tuleviku pärast muretsema - investeerime riigikaitsesse, Eesti riigi heidutusvõime jõudluse tõstmisse 2.3% SKPst, ajalooliselt rekordilised pea 750 miljonit eurot. See aitab kiiremini täita võimelüngad ja tugevdada Eesti julgeolekut. 2022. aastasse on planeeritud laevatõrje raketisüsteemide, suurekaliibrilise laskemoona, ratassõidukite, täiendavate liikursuurtükkide ning Scoutspataljoni toetussoomukite ümberehituste hanked. Jätkuvad mahukad taristuarendused - näiteks laskemoonahoidlad, väljaõppetaristu, riigikaitsemaja, sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ning lahingukool). Kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks on kavandatud kokku ligi 202 miljonit eurot millest investeeringud - näiteks relvasüsteemid ja transpordivahendid - moodustavad 127,2 miljonit ja majandamiskulud  - nt laskemoon ja kaitsevarustus  - 74,6 miljonit eurot.

Eesti pikaajaliseks huviks on me kultuuri kestmine ja kandmine. Vaimu hoidvale ülesandele lisaks toetab kultuur otseselt ka me majandust. Kultuuri- ja loomemajanduse roll muutub Eestis järjest fundamentaalsemaks. Iga kultuuri investeeritud euro võimendub keskmiselt viiekordseks. Üks parimaid näiteid on Eestit maailmas suuremaks teinud Eesti film. Ühe filmi eelarvest umbes kolmandik kulub filmi enda tootmisele. Ülejäänu jõuab kõikidesse kaasnevatesse sektoritesse – alates toitlustusest lõpetades disainiga. Filmitootmise püsiv rahastamine kasvab järgmisest aastast 7 miljoni euroni. 

Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi majanduslik toimetulek nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma välisabita ja ilma võlgade tõttu pealesunnitud poliitikavalikuteta. Eesti pikaajaliseks huviks on riigi rahanduslik eneseväärikus. 

Eesti pikaajaliseks huviks on, et juba täna toimuvad, aga tulevikus veelgi süvenevad demograafilised muutused ei tooks kaasa maksukoormuse kasvu, mis lämmataks meie inimeste ettevõtlikkuse ja meie keskklassi - õpetajate, arstide ja inseneride - lootuse paremale elule. Et maksusurve vähenevale tööealisele elanikkonnale ei muutuks talumatuks, on riigi kulutuste vaos hoidmine - 30 aasta kestel kiht-kihilt ehitatud riigiaparaadi ajakohastamine vältimatu. 

Nendel eesmärkidel, riigi iseseisvuse ja meie inimeste madalamate maksude nimel, aga ka täiendava hinnatõusu ja ülekuumenemise vältimiseks hoiame kulude kasvu kontrolli all ja vähendame eelarvepuudujääki praeguses rahanduskeskkonnas mõistlikule tasemele.

Olen üllatusega kuulanud kommentaare, milles tõsimeelselt väidetakse, et majanduskasvu ja paraneva maksulaekumise tingimustes kaovad eelarvemured ja -puudujääk justkui iseenesest. Ei. Ei kao. Iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid. Kulude kontrolli all hoidmine nõuab poliitikutelt valikuid. Nõuab pingutust. Kasvava majanduse tingimustes muide eriti. 2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17%. Kulud 3%. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9% struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6% defitsiidini. See on 739 miljonit parem positsioon. Jah, minna on veel tükk maad, enne kui jälle kulud ja tulud Eestis klappima saame, aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski. 

Eesti lühiajaliseks mureks - nagu kogu maailmas - on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal üle 150 miljoni euro. See raha läheb muuhulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest tekkinud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot, vaktsineerimise korraldamiseks 38,3 miljonit eurot, testimiseks 19,6 miljonit eurot. Esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata.

2022. eelarve ei lahenda korraga kõiki Eesti pikaajaliste huvidega seotud vajadusi, kuid astub siiski märkimisväärse – 13,6-miljardilise sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam.

Tänan kõiki, kes on 2022. aasta eelarve koostamisse panustanud.
 

Veel uudiseid samal teemal

16.11.2021|Rahandusministeerium

Septembri eelarvepuudujääk langes aastaga 276 miljoni võrra

Septembri lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 785 miljoni euro mahus, mis moodustab aastasest SKPst 2,6 protsenti.

15.11.2021|Rahandusministeerium

Maakonnad saavad riigilt regionaalarengutoetust

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid 15. novembril taotlusvooru, kust arendusorganisatsioonid saavad taotleda vahendeid maakondlike arengustrateegiate tegevusteks 2022. aastal. Toetust rahastatakse riigieelarvest, taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2022.