Sa oled siin

Rahandusministeerium soovib finantssektori trahvimäärasid suurendada

28. november 2019 - 12:20

Valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu, mis parandab märgatavalt riigi võimalusi võitluses rahapesuga kehtestades finantssektoris senisest oluliselt kõrgemad trahvimäärad.

„Eesti ei ole koht rahapesuks. Selle valitsuse kindla seisukoha sisustamiseks on oluline anda kõigile turuosalistele selge signaal – rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisele võivad Eestis järgneda mõjusad karistused. Käesolev eelnõu finantssektori trahvimäärade hüppelise suurendamisega just seda eesmärki täidab. Ma usun, et valitsuskoalitsioon tajub teema olulisust ning eelnõu saab riigikogu poolt heakskiidu juba lähikuudel,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

Finantssektoris võivad suurematel rikkumistel olla kahjulikud tagajärjed nii kogu sektorile kui laiemale avalikkusele. Seega on oluline, et trahvimäärad ja nende määramise põhimõtted oleksid ühesugused kogu Euroopa Liidus ja aitaksid võimalikke rikkumisi üldse ära hoida.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantssektorit puudutavad EL-i õigusest tulenevad karistused, millega nähakse ette võimalus määrata senisest tunduvalt suuremaid rahatrahve väärteomenetluses ning pikendatakse väärtegude aegumistähtaega kolmele aastale.

Muudatuse kohaselt võib näiteks juhul, kui pank jätab finantsinspektsioonile teabe esitamata või esitab vale või puudliku info, pangale määrata karistuseks rahatrahvi summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on võimalik rahatrahvi määramise aluseks võtta ka panga käive või rikkumise tulemusel teenitud kasu või tekitatud kahju. Kehtiva seaduse alusel oleks rahatrahviks kuni 32 000 eurot.

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veelgi kõrgemaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse või kapitali suuruse muudatustega, kuni 10 miljoni suuruse rahatrahvi.

EL-i määruse, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume, nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv. Nn kiirlaenuandjate ja –vahendajate väärtegude puhul tõstetakse rahatrahvimäära kuni 400 000 euroni.

Tarbijakaitseseaduses ja reklaamiseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on üldjuhul finantsasutustele ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Rahandusministeerium esitas eelnõu riigikogule menetlemiseks ka eelmisel aastal, kuid see langes kevadel enne uut riigikogu koosseisu menetlusest välja.

Veel uudiseid samal teemal

03.12.2019|Rahandusministeerium

Valitsuskomisjon arutas Moneyvali hindamiseks valmistumist

Reedel, 28. novembril toimunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni istungil said komisjoni liikmed ülevaate finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja prokuratuuri viimaste kuude tegevusest seoses erinevate rahapesujuhtumite uurimistega.

27.09.2019|Rahandusministeerium

Valitsuskomisjon: Moneyvali hindamisse tuleb suhtuda täie tõsidusega

Kolmapäeval, 25. septembril toimunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni korralisel istungil sai komisjon ülevaate finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja prokuratuuri viimase poole aasta tegevusest rahapesu tõkestamisel.