Sa oled siin

Rahandusministeerium prognoosib 2019. aasta majanduskasvuks 3,2 protsenti

16. Aprill 2018 - 14:20

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,2 protsenti. 

“Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. On lootust, et soodne keskkond püsib veel mõnda aega ning loob head tingimused meie eksportivatele ettevõtetele,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Eesti ettevõtete investeeringud meie majandusse hakkasid möödunud aastal taas kasvama. Kui läheb hästi meie naaberriikidel, läheb hästi ka meie majandusel.”

Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata 2017. aasta harjumatult kiirele, 4,9 protsendini ulatunud kasvule ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme.

Eesti erasektor on alates majanduskriisi puhkemisest käitunud väga konservatiivselt, vähendades laenukoormust ning kogudes finantspuhvreid. Seoses konjunktuuri paranemisega on ettevõtted siiski viimase aasta jooksul muutunud julgemaks oma investeerimisotsustes. Soodsa konjunktuuri püsides peaks see trend jätkuma, kuid ühtlasi on valmisolek majanduse tagasilöökideks olemas.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1381 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4 protsenti ja järgmisel aastal 3,3 protsenti. Kiire majanduskasvu tingimustes on nii palgatulu kui ka ettevõtete kasumid kasvanud pea kõigis valdkondades. Töötus on vähenenud ja samas on kasvanud tööjõupuudus.

Eesti tööealine elanikkond väheneb, kuid seda on seni korvanud inimeste üha suurem tööturul osalemine, sealhulgas töövõimereformi toel tööd leidnud inimesed. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on rekordiliselt kõrgel tasemel. Tööturul osalemise tõus võimaldab hõivet kasvatada veel kuni 2019. aastani, kuid edaspidi Eesti tööturu sisemised ressursid ammenduvad. Kui tänavu on prognoosi kohaselt tööga hõivatud 664 000 inimest, siis see kasvab järgmisel aastal 667 100-ni ja püsib samal tasemel 2020. aastal, kuid edaspidi hakkab hõivatute arv tasapisi langema.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 5,8 protsenti ja 2019. aastal 6,2 protsenti. Kui sellest välja arvestada töövõimereformiga seoses tööturule tulnud inimesed, oleks tööpuuduse määr tänavu 5 protsenti ja 2019. aastal 4,8 protsenti.

Hinnatõus kiirenes möödunud aastal pärast kolme aastat paigalseisu. Edaspidi hindade tõus mõnevõrra pidurdub, jäädes lähiaastatel 2–3 protsendi piiresse. Tänavu on oodata tarbijahinnaindeksi tõusuks 2,9 protsenti ja 2019. aastal see aeglustub 2,3 protsendile ja jõuab 2022. aastaks 2 protsendile.

Majanduskasvu toel on oodata valitsuse maksutulu suurenemist. Maksukoormus püsib stabiilsel tasemel, 34 protsendi lähedal sisemajanduse koguproduktist (SKP). See on madalam kui Euroopa Liidu keskmine tase. 2018. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,4 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad kõige kiiremini kapitalimaksud seoses regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumääraga oodatavalt kaasnevate suuremate dividendimaksetega. Aastatel 2019–2022 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2022. aastaks 34,0 protsendile SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja edaspidi on oodata selle langust. Tänavu langeb võlakoormus 8,5 protsendile SKPst võrreldes möödunud aasta 9 protsendiga ning aastaks 2022 langeb see 6,6 protsendile SKPst.

Valitsus on juba otsustanud riigi eelarvestrateegia protsessis valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, nähes järgmisel neljal aastal ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Neid otsuseid arvestamata oleks struktuurne eelarvepositsioon järgmisel ja 2020. aastal 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis.

Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk 2018. aastal ulatub prognoosi kohaselt 0,5 protsendini SKPst, mis võrreldes 2017. aastaga on 0,7 protsendipunkti võrra parem tulemus. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKPst.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on üheks aluseks, mille põhjal valmib riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Veel uudiseid samal teemal

06.07.2018|Rahandusministeerium

Tõniste: EBRD saab aidata Eesti ettevõtetel kasvada

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) saab aidata Eesti ettevõtetel areneda ja laiendada tegevust uutele turgudele, tõstes nii meie majanduse konkurentsivõimet, ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

EBRD ja BaltCap Infrastructure Investment Fundi investeeringu allkirjastamine
06.07.2018|Rahandusministeerium

EBRD investeerib 20 miljonit eurot Baltimaade taristusse

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) investeerib 20 miljonit eurot BaltCapi taristufondi (BInF). EBRD president sir Suma Chakrabarti allkirjastas täna vastava lepingu allkirjastamistseremoonial rahandusministeeriumis. Citadele pensionifondide ja olemasolevate investorite toel kasvab fondi kogumaht 100 miljoni euroni.