Sa oled siin

Rahandusministeerium kutsub vastama rahapesu tõkestamise riskide teadlikkuse küsitlusele

22. mai 2020 - 13:40

Mais ja juunis saavad mitme sektori ettevõtjad rahandusministeeriumilt palve täita küsimustik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teadlikkuse ja kogemuse kohta.

Küsitlusel saadav info on oluline sisend riiklikule riskihindamisele, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide kvaliteetsem juhtimine Eestis.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapperi sõnul on tähtis tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

„Küsitluses osalemine on kõigile anonüümne ja vabatahtlik, kuid me palume sellest osa võtta, et saada võimalikult terviklik ja objektiivne pilt nii riskide hindamiseks kui ka jätkumeetmete rakendamiseks. Igal küsimustikul saajal on vahetu võimalus anda oma panus, et Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem oleks tulemuslik ja tõhus ja Eesti ei oleks koht rahapesuks," ütles Toomas Vapper. „Meie rahapesuvastase võitluse selgroog on riskipõhine lähenemine, mis peab tagama kõige suuremate pingutuste suunamise just kõige riskantsematele sektoritele.“  

„Täpsustame riskihinnanguga need riskantsemad sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral ka riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes pangad ja teised kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid,“ selgitas Toomas Vapper. „Samuti võib  selguda, et osa sektorite rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ja seal on võimalik lihtsustatud hoolsusmeetmeid rakendades halduskoormust vähendada.  Riskihinnangu põhjal saame täpsemalt teada, milliseid õigusaktide ja regulatsioone tuleks täiendada. Samuti saab siis riigiasutustele anda paremaid juhiseid vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamisel.“

Eesti on viimasel paaril aastal sattunud rahapesu teemal maailmas suurema tähelepanu alla. Mitmetes riikides toimuvad uurimised võimalike suuremahuliste rahapesujuhtumite osas, millel on puutumus ka Eestisse, tähendavad seda, et see tähelepanu lähiaastatel veel ei kao.

See omakorda on muutnud Eesti finantssektori rahvusvahelisi koostööpartnereid, nagu näiteks korrespondentpanku, meie suhtes palju ettevaatlikumaks. Nad tahavad olla veendunud, et Eesti rahanduskeskkond on tugev ja eetiline ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid on kvaliteetselt maandatud.

„Mõistame, et koroonakriisi tõttu välja kujunenud uus majanduslik reaalsus on suurele hulgale ettevõtjatele vahetu väljakutse ja kohati ka reaalse tegevuse jätkuvuse küsimus. Samas on ka kriisi tingimustes väga oluline, et ettevõtluskeskkond säilib usaldusväärse ja läbipaistvana ning kuritegevusevastane võitlus, sealhulgas rahapesu tõkestamine, toimiks tulemuslikult ja tõhusalt. Seetõttu loodame, et ettevõtjad suhtuvad küsitlusse tõsiselt,“ lisas Vapper.

Rahvusvaheliselt hindab riike rahapesuga seotud riskide osas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee Moneyval.

Moneyvali hinnang on kõikide üleilmsete finantsinstitutsioonide jaoks äärmiselt mõjukas. Eestit ootab lähiaastatel ees järjekordne Moneyvali hindamine ja me peame riigina tõsiselt pingutama, et see hindamine edukalt läbida.

„Esmakordselt tullakse Eestit hindama kui riiki, mille kaudu on toimunud suured rahapesujuhtumid. Juhul, kui Eesti seda hindamist edukalt ei läbi, võime me sattuda rahapesu tõkestamise osas tõhustatud järelevalve all olevate riikide nimekirja. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide usalduse vähenemine meie riigi suhtes on kindlasti asi, mida tuleb vältida ja seda eriti nüüdses majandusolukorras,“ ütles Toomas Vapper.

Eesti riigi riikliku riskihindamise (ingl k National Risk Assesment) läbiviimine on üks olulisemaid asju, mida Moneyval järgmisel aastal analüüsima hakkab. Riikliku riskihinnangu läbiviimine toimub Maailmapanga metoodika põhjal Eesti jaoks välja töötatud metoodika alusel. Selle läbiviimist koordineerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon ning vahetult juhib selleks moodustatud juhtrühm.

Siseriiklikku riskihinnangut viiakse läbi korduvalt, viimati aastal 2015. Edaspidi toimub see mõneaastase intervalliga. Seekord saavad küsimustiku ettevõtted eelkõige finantssektorist, aga ka kinnisvara arendajad ja vahendajad, hasartmängude korraldajad, eri professionaalse nõustamise teenuste pakkujad, näiteks audiitorid, advokaadid, raamatupidajad. Küsimustiku saavad ka mitme teise valdkonna ettevõtted ja organisatsioonid, sh vabaühendused, kes võivad rahapesu või terrorismi rahastamise katsetega kokku puutuda.

Veel uudiseid samal teemal

26.05.2020|Rahandusministeerium

Rahapesuvastane võitlus koondub rahandusministeeriumi valitsemisalasse

Seni politsei- ja piirivalveameti koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroost saab valitsuskoalitsioonis saavutatud kokkuleppe järgi eraldiseisev asutus rahandusministeeriumi valitsemisalas.

06.05.2020|Rahandusministeerium

Raamatupidamise Toimkond avaldas selgitused töötukassa töötasu hüvitise kajastamise kohta

Raamatupidamise Toimkond avaldas selgitused, mille kohaselt tuleks töötukassa makstavat töötasu hüvitist kajastada raamatupidamises tegevuse sihtfinantseerimisena.