Sa oled siin

Rahandusministeerium: kohalike omavalitsuste finantstervis on hea

3. juuli 2019 - 13:48
Rahandusministeeriumi iga-aastasest ülevaatest nähtub, et kohalike omavalitsuste finantsdistsipliin ja finantssuutlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud.
Rahandusministeeriumi iga-aastasest ülevaatest nähtub, et kohalike omavalitsuste finantsdistsipliin ja finantssuutlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud.

Rahandusministeeriumi iga-aastasest ülevaatest nähtub, et kohalike omavalitsuste finantsdistsipliin ja finantssuutlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud.

„Hea meel on näha, et kohalike omavalitsuste rahaasjad on üldjoontes korras,“ rõõmustas riigihalduse minister Jaak Aab. „2018. aasta seisuga ei olnud ühtegi kohalikku omavalitsust, kelle netovõlakoormus oleks olnud üle lubatud piirmäära. Samuti ei olnud ühtegi omavalitsust, kelle põhitegevuse kulud oleksid ületanud põhitegevuse tulusid,“ lisas minister Aab.

Omavalitsuste finantsdistsipliini hindamisel võetakse aluseks põhitegevuse tulude¹ ja põhitegevuse kulude² tasakaalu nõudest ja netovõlakoormuse³ lubatud piirmäärast kinnipidamine. Netovõlakoormuse ülemmäär on 60-100% vahel, sõltudes omavalitsuse finantsvõimekusest.
Alates 2012. aastast on omavalitsuste põhitegevuse tulem⁴ enam kui kahekordistunud. Samuti on suurenenud põhitegevuse tulemi suhe põhitegevuse tuludesse, moodustades 2018. aastal 14%.

Omavalitsuste keskmine netovõlakoormus on alates 2014. aastast olnud languses,  jõudes 2018. aasta lõpuks  28%-le. Samas on tõusnud netovõlakoormuse keskmine ülemmäär, olles kasvanud 2018. aastal 85%-le. See näitab, et omavalitsustel on investeeringute tegemiseks üha rohkem omavahendeid.

Kui netovõlakoormuse ülemmäära ja põhitegevuse tulemi tasakaalu nõuet rikutakse kaks aastat järjest, algatatakse korrigeerimismenetlus, mille lõpuks peab omavalitsus viima oma näitajad kooskõlla seaduse nõuetega. Kui 2014. aastal algatati korrigeerimismenetlus kuue kohaliku omavalitsusega (Loksa linnaga, Paide linnaga, Keila linnaga, Vändra alevikuga, Mõniste vallaga ja Viimsi vallaga), siis juba järgmisel, 2015. aastal lõpetati neist viiega menetlus. Pärast nelja aastast korrigeerimismenetlust jõudis piirmäära sisse ka neist viimane – Loksa linn.

Täpsemalt kirjutab sel teemal rahandusministeeriumi blogis kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Blogiartiklis on välja toodud ka ülevaade kõikide kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ja netovõlakoormuse ülemmäära (%) kohta 2018. aastal.
Blogiartiklit saab lugeda siit: blogi.fin.ee/2019/07/kohalike-omavalitsuste-finantstervis-on-hea/


¹ Põhitegevuse tuludeks on maksud, riigilt saadud toetused jooksvateks kuludeks ja omatulu teenuste osutamise eest.
² Põhitegevuse kuludeks on tegevuskulud ja omavalitsuse antavad toetused.
³ Netovõlakoormuse saamiseks lahutatakse võlakohustustest likviidsed varad.
⁴ Põhitegevuse tulemiks loetakse põhitegevuse tulude ja kulude vahet.

Veel uudiseid samal teemal

05.12.2019|Rahandusministeerium

Riigihalduse minister väisab reedel Ruhnut

Riigihalduse minister Jaak Aab külastab reedel Ruhnut, et tutvuda väikesaare ja sealse vallavalitsuse arengute ning väljakutsetega.


05.12.2019|Rahandusministeerium

Eesti ja Läti piiriäärsete regioonide arendustegevusteks suunatakse 2,5 miljonit

Riias toimub 5.-6. detsembril Interreg Eesti-Läti programmi seirekomitee kohtumine, kus otsustatakse viimasesse, viiendasse taotlusvooru laekunud projektitaotluste rahastamisotsused ja alustatakse uue perioodi programmi ette valmistamisega.