Sa oled siin

Pooled Eesti 15–74-aastastest elanikest on kahe aasta jooksul mänginud hasartmänge

16. detsember 2019 - 14:43

Hasartmänge on raha peale mänginud viimase kahe aasta jooksul 50 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest, selgub uuringust Eesti elanike kokkupuudete kohta hasartmängudega. Seda on vähem kui 2017. aastal, mil sama näitaja oli 66 protsenti.

Sealhulgas on väljaspool internetti hasartmänge viimase kahe aasta jooksul mänginud 41 protsenti ja internetis 31 protsenti küsitletutest. Üldse kunagi on hasartmänge mänginud 70 protsenti 15–74-aastastest.

Hasartmängijate hulgas domineerivad nii internetis kui ka väljaspool internetti mehed ja 30–39aastased, väljaspool internetti ka maa-asulate elanikud.

Hasartmängusõltuvuse risk elanikkonnas püsib uuringu järgi samal tasemel kui kaks aastat varem. Mõningate probleemidega ning tõenäolisi patoloogilisi mängijaid on elanikkonnas vastavalt 4 ja 2 protsenti ning mängijate seas 9 ja 5 protsenti. Aastal 2017 olid samad näitajad vastavalt 6 ja 2 ning 10 ja 2 protsenti.

Probleemide kogemist tunnistab otsesõnu 6 protsenti kõigist viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginutest, kes valdavalt väidavad, et probleemid on minevikku jäänud. Tõenäoliste patoloogiliste mängijate segmendis väidab endal probleeme olnud olevat 81 protsenti ning ka neist tunnistab probleemide olemasolu praegu vaid 5 protsenti. 

Riskirühma kuuluvad mängijad möönsid enim, et on mänginud suurema summa peale kui alguses kavas ning et on vaielnud endaga koos elavate inimestega selle üle, kuidas oma rahaga ümber käia.

Enamasti ei ole uuringus osalenud probleemide korral abi otsinud. Levinuim abivahend on enesele mängukeelu seadmine, mida on teinud umbes iga neljas probleeme tajuv mängija. Võimalusest endale mängukeeld seada on teadlik 69 protsenti viimase kahe aasta jooksul hasartmängudega kokku puutunutest. Teadlikkus on kõrgem sihtrühmades, kelle seas kokkupuute ulatus hasartmängudega on kõrgem, samuti vanemaealiste seas.

Tänavu aasta algul jõustunud seadusemuudatus suunab 1 protsendi hasartmängumaksu aastasest laekumisest sotsiaalministeeriumile, et rahastada hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevusi, sealhulgas ennetust ja nõustamist.

Kantar Emori läbiviidud uuringu tellis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, seda rahastati rahandusministeeriumi, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ja ASi Eesti Loto ühisprojektina. Uuring valmis telefoni- ja veebiküsitlusena, mille valim oli 2935 vastajat. 

 

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2020|Rahandusministeerium

Valitsus kinnitas riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelmise aasta riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande.

Eelmise aasta lõpus kuulus riigile osalus 29 äriühingus, neist ainuomandis 24. Riigi üldine suund on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel.

08.09.2020|Riigikantselei

Ida-Virumaa ootab selget sihti ja elanike kaasarääkimist

Täna toimub Ida-Virumaa õiglase ülemineku programmi avalik veebiarutelu, mille fookuses on piirkonna edasine areng ning sellega seotud võimalused. Keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku planeerimisel keskendutakse seekordsel kohtumisel elu- ja  looduskeskkonnale ning inimeste võimalustele osaleda ühiskondlikes protsessides.