Sa oled siin

Pealäbirääkija Kivine: ELi eelarvel on vaieldamatult majandust elavdav mõju

30. November 2017 - 15:52

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kiitsid täna heaks ELi 2018. aasta eelarve, mille kulude maht on 160,1 miljardit ja väljamakseteks 144,7 miljardit eurot. Ühenduse tuleva aasta eelarve on sellega lõplikult kinnitatud.

„Üldise kokkuleppe 2018. aasta eelarve suuruses ja jaotuses saavutasime Europarlamendi ja Euroopa Komisjoniga 18. novembri varahommikul. Tänase otsusega konkurentsivõime nõukogus ja hääletusega Europarlamendis kinnitasid osapooled selle kokkuleppe,“ märkis läbirääkimisi juhtinud Eesti rahandusministri eriesindaja Märt Kivine. „Euroopa Liidul on 2018. aastaks olemas vahendid viia poliitikaid ellu vähemalt kokkulepitud ulatuses ja puhuti enamgi, sest Nõukogu otsustas lõppfaasis usaldada liikmesriikide suutlikkust raha ettenähtud mahus ära kasutada. Euroopa Liidu eelarvel on vaieldamatult majandust elavdav mõju, selles pole Eestis vist kedagi tarvis veenda.” 

Eelarve koostamise protsess algas Eesti kui ELi eesistuja jaoks juba maikuus, mil Euroopa Komisjon esitas oma ettepaneku tuleva aasta eelarveks. Nõukogu arutas eelarvekomitee juhi Erik Marksoo eestvedamisel eelarveprojekti mitu tihedat nädalat suve hakul, esitades juuli alguseks oma ettepaneku. Nõukogu pani ette kasvueelarve, kuid teatud programmides väiksemad kasvunumbrid, kaheldes kasusaajate võimes vahendeid täielikult ära kasutada. Samuti nõudis Nõukogu jõuliselt kokkuhoidu tegevuskuludelt.

Euroopa Parlament jõudis oma eelarve-versioonini oktoobri teisel poolel, mil sai ilmseks, et ühtset arusaama 2018. aasta eelarve suhtes pole, seega käivitus 25. oktoobril ELi aluslepingus kirjeldatud lepitusprotsess eelarve osapoolte vahel. See sisaldas novembris tihedaid läbirääkimisi nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel ning tegelikult ka ELi liikmesriikidega. „Selle keerulise protsessi edu eelduseks oli usaldus, mida meie pakutud avatud ja kiretu lähenemine teistes liikmesriikides tekitas. Koostööd, teiste mõistmist ja komprimissitahet oli palju. Ilma selleta oleks kokkulepped teiste pooltega olnud võimatu," tunnustab Kivine liikmesriikide panust protsessi.

Tihe läbirääkimisperiood lõppes liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel 18. novembril, mil saavutati konsensus 2018. aasta eelarves, sh otsustavalt suurendades panustamist Euroopa kasvupoliitikatesse. Samas lepiti kokku, et eelarvesse jäetakse reserv, mis on kolmandiku võrra suurem kui käesoleval aastal, sest ebakindlus tuleviku suhtes on mõistetavalt õhus.

Pealäbirääkija Kivise sõnul aitab vastuvõetud eelarve Euroopa Liitu edasi viia ning on kooskõlas ühenduse prioriteetidega: ELi majanduskasvu ja tööhõive tugevdamine ning turvalisuse ja julgeoleku tagamine, sh migratsioonikriisi mõjudega toimetulek.

Veidi vähem kui pool eelarvest (ca 77 miljardit eurot) on suunatud tööhõivet soodustavatele investeeringutele, teaduse ja innovatsiooni toetamisele, Euroopa ühenduse rahastule, mille eesmärk on luua puuduvaid ühendusi Euroopa energia-, transpordi- ja digitaalvõrgustikus, ning investeeringuteks struktuurifondide kaudu. Rohkem kui kolmandik eelarvest (ca 59,5 miljardit) on suunatud põllumajandus- ja kalandustoetustele, maaelu edendamisele ning keskkonna ja kliimategevuste rahastamisele. Ülejäänud osa eelarvest on suunatud julgeolekule, arengu- ja humanitaarabile ning välispoliitikale ja halduskuludeks.