Sa oled siin

Palgakasv püsis eelmisel aastal kiire

1. Märts 2019 - 14:23

Palgakasv püsis kogu eelmise aasta kiire, kasvades kõikidel tegevusaladel. Palgatõus kiirenes aasta lõpul koos majanduskasvuga ning tööjõupuudus hoiab survet palkade tõusuks tugevana ka lähitulevikus.

Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal keskmine brutokuupalk 1310 eurot, mis oli 7,3 protsenti kõrgem kui 2017. aastal. 2018. aasta viimases kvartalis ulatus keskmine palk 1384 euroni. Kui aasta esimestel kvartalitel püsis palgakasv suhteliselt stabiilsena 7 protsendi läheduses, siis aasta viimases kvartalis kiirenes kasv koguni 8,9 protsendini. Maksuameti andmetel kasvas eelmisel aastal keskmine netopalk ehk pärast maksude maha arvamist välja makstud töötasu 9,3 protsenti, mis tähendab 3,4-protsendilist hinnatõusu, arvestades keskmise palgatöötaja reaalse ostujõu suurenemist koguni 5,6 protsendi võrra.

Palgad kasvasid kõikidel tegevusaladel. Suurematest tegevusaladest panustasid palgakasvu kiirenemisse kaubanduse ja ehituse ettevõtted ning haridussektor. Ehituses oli eelmisel aastal olukord väga hea ning suurenenud töömahtude tõttu kasvasid lisaks keskmisele palgale ka töötunnid ja hõivatute arv. Samas on ajaloolises võrdluses ehituse tegevusala palgad endiselt madalad, jäädes majanduse keskmisest allapoole.

Kaubanduses veab palgakasvu sisetarbimine, kuid lisaks sellele on suhteliselt madala palgataseme ja sellest tuleneva tööjõu nappuse tõttu kaubandusettevõtted olnud sunnitud palku tõstma majanduse keskmisest kiiremini.

Haridussektori töötajate palgakasvu taga on valitsuse otsus tõsta õpetajate palkasid ennaktempos. Töötleva tööstuse keskmise palga suurenemine on olnud majanduse keskmisest veidi väiksem, kuid kasv kiirenes eelmise aasta viimases kvartalis oluliselt. Selle taga näib olevat töötajate töökoormuse langus, samas palgakulude kasv on töötlevas tööstuses püsinud kogu eelmise aasta jooksul 6 protsendi läheduses ning olulisi kiirenemise märke ei paista.

Kokkuvõttes on palgakasv püsinud kooskõlas suhteliselt kiire majanduskasvuga. Majanduse jahtudes võib eeldada ka palgakasvu aeglustumist, kuid tööjõupuuduse tõttu palgasurved kindlasti püsivad.

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Veel uudiseid samal teemal

14.08.2019|Rahandusministeerium

Tööpuudus püsib Eestis jätkuvalt madal

Tööga hõivatud inimeste arv Eestis kasvab ja tööpuudus püsib jätkuvalt madal. Hõive kasv jäi siiski tänavu teises kvartalis varasemast aeglasemaks, kuna tööga on juba hõivatud teiste riikidega võrreldes väga suur osa inimesi.  

Kagu-Eesti programmi ühe suunana toetatakse piirkonna ettevõtlust. Pildil arvelaude, rahatäht ja rahakassa.
19.07.2019|Rahandusministeerium

Riik annab hoogu Kagu-Eesti ettevõtluse ja töövõimaluste arendamiseks

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme, millega riik toetab Kagu-Eesti ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas.