Sa oled siin

Oktoobri eest tasuti 0,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

14. detsember 2020 - 8:34

Oktoobri eest tasuti maksu- ja tolliametile 698,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 0,9 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul.

2020. aasta kümne kuuga täideti lisaeelarvega aastaks prognoositust 90,3 protsenti (vt tabel 1). Füüsilise isiku tulumaksu laekumist toetas tehniliselt juurdemääramiste juulikuise tähtaja nihkumine oktoobrisse.

Käibemaksu tasumine suurenes oktoobris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,7 protsenti ehk ligi 10 miljonit eurot. Oktoobri kasv tulenes eelkõige käibemaksu tasumise kohustuse ehk deklareerimise kasvust, mis oli tingitud müügi ja ostu struktuuri muutusest. Seetõttu vähenes ettevõtete ost, mis väljendub sisendkäibemaksus, müügi langusest enam. Seeläbi suurenes aastases võrdluses käibemaksu tasumise kohustus.

Ettevõtete kogukäive pöördus oktoobris taas langusesse, mis ulatus 4 protsendini. Samal ajal tasuti ka käibemaksuvõlga, mis langes eelmise kuu võrdluses 2 miljoni euro võrra ja moodustab kokkuvõttes 184 miljonit eurot.

Tegevusaladest kasvas oktoobris käibemaksu tasumise kohustus ehk deklareerimine võrreldes eelmise aastaga enim kinnisvaras (215 protsenti) ning jaekaubanduses (22 protsenti). Kinnisvara kasvu panustas oktoobris sarnaselt eelmisele kuule hoogne kinnisvaraarenduste realiseerimine ehk kinnisvaraobjektide müügi suurenemine. Jaekaubanduse kasv tulenes muu hulgas spetsialiseerimata kaupluste ehk toidupoodide müügi kasvust ning jõudsast jaemüügi kasvust interneti või posti teel (27 protsenti).

Aktsiiside laekumine nii kümne kuuga kui ka oktoobris oli võrreldes möödunud aastaga väiksem, vastavalt 16,9 ja 13,8 protsenti. Hoolimata madalamast tasemest võrreldes eelmise aastaga on eelarve täitmine toimunud kiiremini ning kümne kuuga on tasutud aktsiise 87,4 protsenti lisaeelarves aastaks planeeritust, mida on 11,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Võrreldes eelmise aastaga tasuti oktoobris vähem kõiki suuremaid aktsiise ning seda peamiselt väiksemate deklareeritud koguste tõttu. Samas kütuseaktsiisi tasumiste madalat taset põhjustab eelkõige vähendatud aktsiisimäär, sest enim aktsiisi toova diislikütuse deklareeritud mahud on jätkuvalt eelmisest aastast kõrgemad. Märkimisväärne panus on transpordisektoril, kes on toonud oma sõidukite tankimise osaliselt tagasi Eestisse.

Tööjõumakse mõjutav palgafond on viimased kolm kuud tõusnud, kasv kiirenes oktoobris 2,2 protsendini

Oktoobris ulatus keskmise töötasu kasv 6,2 protsendini. Suurematest sektoritest vedas kasvu tervishoid 7,8 protsendiga, väiksematest energeetika 16,4 protsendiga, kus maksti preemiaid. Kõige vähem kasvas keskmine töötasu majutuses ja toitlustuses (1,2 protsenti), suurematest sektoritest veonduses ja laonduses (2,6 protsenti).

Töökohtade arvu langus on viimastel kuudel aeglustunud jõudes oktoobris 3,8 protsendini. Suurtest sektoritest vähenes töökohtade arv kõige enam halduses (-10,6 protsenti), väiksematest majutuses ja toitlustuses (-23,3 protsenti). Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on viimastel kuudel mõnevõrra tõusnud, ulatudes oktoobris 58,2 protsendini.

Palgafondi (töötasu hüvitiseta) tõus kiirenes seega oktoobris 2,2 protsendile võrreldes eelmise aastaga (vt joonis 1). Tegevusalade lõikes (vt joonis 2) oli eelmise aastaga võrreldes protsentuaalselt kõige suurem langus majutuses ja toitlustuses 22,4 protsenti. Palgafondi kasvu vedasid info ja side ning tervishoid, vastavalt 11,3 ja 11,2 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas oktoobris 4,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laekumist toetas nii maksuvõla vähenemine 1,9 miljoni ulatuses kui ka riigi tasutava erijuhtude sotsiaalmaksu suurenemine 2,7 miljoni võrra võrreldes möödunud aastaga.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas eelmise aastaga võrreldes 15,4 protsenti ehk 26,5 miljonit eurot. Maksuvõlg kasvas 1,9 miljoni euro võrra. Oktoobri laekumise suurenemise põhjuseks oli eelkõige juurdemääramiste juulikuise tähtaja nihkumine oktoobrisse.

Juurde määratud füüsilise isiku tulumaks kasvas 2020. aastal 4,9 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga ulatudes 57 miljoni euroni. Juurde määratakse tulumaksu näiteks vara võõrandamisest saadud kasu eest. Rendi- ja üüritulu deklareeriti kokku 74 miljonit eurot, sellest 34 miljonilt eurolt ei olnud tulumaksu jooksvalt kinni peetud.

 

Kasu muu vara, sealhulgas maa võõrandamisest ulatus 53 miljoni euroni ja kasu väärtpaberite võõrandamisest 32 miljoni euroni, viimane kasvas ligi kolmandiku võrreldes eelmise aastaga. Kasu kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest vähenes 9 protsenti 28 miljonile eurole. Samuti vähenes välismaal teenitud palga- ja muu tulu, millelt ei olnud tulumaksu kinni peetud, 13 protsenti 10 miljonile eurole.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab kriis

Kriisi mõjul on vähenenud erasektori jaotatud kasumilt ning erisoodustustelt tasutud tulumaksu laekumine.

Oktoobris ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 25,5 miljoni euroni, kahanedes 36,1 protsenti ehk 14,4 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. See tulenes eelmise aasta kõrgest baasist, mis oli seotud ühe ettevõtte tegevuse lõpetamisega. Erasektori tulumaks jaotatud kasumilt vähenes veidi enam kui 11 miljoni euro võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui regulaarselt jaotatava kasumi madalam, 14-protsendiline tulumaksumäär. Aasta algusest on madalama määraga tulumaksu deklareeritud 100 miljonit eurot, mida on 42,5 miljonit eurot enam kui möödunud aastal.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Kümne kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 17,7 miljonit eurot ehk 8 miljonit enam kui eelmisel aastal.

Joonis 1. Palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv protsentides võrreldes eelmise aastaga.

Joonis 2. Palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv oktoobris sektoriti protsentides võrreldes eelmise aastaga.

Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 3,8 protsendini SKPst

Oktoobri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,8 protsendini SKPst ehk veidi rohkem kui 1 miljardi euroni. Oktoobris suurendasid puudujääki nii keskvalitsus kui ka haigekassa ja töötukassa. Võrreldes 2019. aasta oktoobri lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 1 miljardi euro võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas. Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 120 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.

Samas omanikutulu on riik teeninud 69 miljonit eurot eelmisest aastast enam. Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli oktoobri lõpuks 316 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes pisut suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele. 

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

 

Tabel 1. Oktoobri maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Lisaeelarve 2020. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Oktoobri maksutulu

Oktoobri maksutulu võrreldes 2019.a sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

6 921,6

698,6

0,9%

90,3%

Sotsiaalmaks

3 050,5

288,5

4,1%

92,5%

Tulumaks

696,5

110,7

3,5%

96,7%

   Füüsilise isiku tulumaks

304,5

85,2

27,0%

98,6%

   Juriidilise isiku tulumaks

392,0

25,5

-36,1%

95,2%

Käibemaks

2 258,1

215,9

4,7%

86,7%

Aktsiisid kokku

842,6

76,4

-13,8%

87,4%

   Kütuseaktsiis

392,0

41,5

-12,6%

90,4%

   Alkoholiaktsiis

207,0

16,4

-12,2%

83,5%

   Tubakaaktsiis

225,0

17,7

-9,2%

85,9%

   Elektriaktsiis

18,4

0,7

-76,0%

87,4%

   Pakendiaktsiis

0,3

0,0

410,2%

130,4%

Tollimaks

41,3

3,3

-66,5%

85,9%

Hasartmängumaks

27,9

2,7

9,8%

81,9%

Raskeveokimaks

4,7

1,2

-2,2%

105,4%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 109,5

113,2

8,0%

94,7%

 

Veel uudiseid samal teemal

12.02.2021|Rahandusministeerium

2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti

Detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot. Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti.

11.01.2021|Rahandusministeerium

Novembri eest tasuti 1,6 protsenti enam makse kui aasta varem

Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 669 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta üheteistkümne kuuga on lisaeelarvega aastaks oodatud maksutulu tasutud 100-protsendiliselt.