Sa oled siin

Novembri eest tasuti 1,6 protsenti enam makse kui aasta varem

11. jaanuar 2021 - 10:40

Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 669 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta üheteistkümne kuuga on lisaeelarvega aastaks oodatud maksutulu tasutud 100-protsendiliselt.

Kokkuvõttes on maksutulu laekunud lisaeelarvega planeeritust rohkem eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Samuti väheneb maksuvõlg.

Palgafond pöördus novembris 0,1-protsendilisele langusele

Novembris kahanes töötajate arv 3,8 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 3,8 protsendini võrreldes sama kuuga aasta varem. Palgafondi languse üks põhjus on preemiate maksmine novembri asemel oktoobris erinevalt 2019. aastast. Palgafondi kasvu vedas novembris info ja side (8,9 protsenti), suurematest sektoritest toetas kasvu enam tervishoid (8,1 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasuti novembris 1,5 protsenti enam kui 2019. aastal. Laekumist toetas maksuvõla vähenemine 1,4 miljoni euro võrra.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsusele ja kohalikele omavalitsustele kokku kasvas 7,1 protsenti 2019. aastaga võrreldes. 7-protsendilise määraga dividendide tulumaksu, mida peavad maksma eraisikud, kes saavad dividende küpsetest ettevõtetest, kes jaotavad madalama 14-protsendilise tulumaksumääraga kasumit, on 11 kuuga laekunud 18,8 miljonit eurot ehk 8,9 miljonit eurot enam võrreldes 2019. aastaga.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kahanes novembris 7,9 protsenti võrreldes 2019. aastaga. Vähenesid nii erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaks ja ka laekumised erisoodustustelt olid madalamad kui 2019. aastal. 14-protsendilise määraga dividendide tulumaksu regulaarselt jaotatavalt kasumilt on 11 kuuga laekunud 104 miljonit eurot, mis on 44,8 miljonit eurot enam kui 2019. aastal.

Aktsiiside tasuti lisaeelarvesse 11 kuuga kiiremini kui aasta varem 

Aktsiiside 11 kuu tasumine kokku moodustas 814 miljonit eurot, millest novembris tasuti 76,8 miljonit eurot. Nii kumulatiivne kui kuine laekumine oli madalam kui 2019. aastal, vastavalt 16,1 ja 7,7 protsenti. Hoolimata tasumiste madalamast tasemest toimus lisaeelarve täitumine ootustest kiiremini ning novembrikuuks oli tasutud aktsiise 97 protsenti lisaeelarvega aastaks planeeritust.

Novembri lõpuks oli kütuseaktsiisi tasutud lisaeelarvesse planeeritud 392 miljonist eurost 0,8 miljonit eurot rohkem. Kütuseaktsiisi puhul oodati lisaeelarves tasumiste suurt langust, mis prognoositud mahus ei realiseerunud. Kütuseaktsiisi tasumine novembri eest vähenes aasta varasemaga võrreldes 11,3 protsenti ning veerandi võrra aasta jooksul kokku.

Sellest hoolimata suurenesid võrreldes möödunud aastaga deklareeritud diislikütuse ja bensiini kogused pärast eriolukorra lõppemist, vastavalt 12 ja 2,1 protsenti. Novembri keskpaigas toimunud diislikütuse jaehinna tõus ei toonud kaasa piiriäärsete maakondade senise müügikasvu trendi muutust. Alates diislikütuse aktsiisimäära langetamisest kasvas nendes maakondades jaemüük kokku 25 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Enim kasvas müük Valga maakonnas ning seda pea 100 protsenti.

Käibemaksutulu langes 2,4 protsenti võrreldes 2019. aasta sama ajaga

Novembri eest tasuti käibemaksu 3,2 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. See oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse ehk maksuvõla vähenemisest, sealjuures jäi käibemaksu tasumise kohustuse deklareerimine alla eelneva aasta tasemele 1,1 protsendiga. Jätkuvalt avaldab mõju ka müügi ja ostu struktuuri muutus, mistõttu ettevõtete ost ehk sisendkäibemaks vähenes müügi langusest enam. Käibemaksu tasumine kahanes üheteistkümne kuuga piirangutest ja eriolukorrast tingitud mõju tõttu 2,4 protsenti. Seevastu juulikuust alates on tasumine kasvanud ning viimase kolme kuuga tasuti käibemaksu 3,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Eesti majanduse võrdlemisi kiire taastumine koroonakriisist jätkus sügiskuudel, sealjuures ületas septembris pärast kuuekuulist langust ettevõtete kogukäive eelmise aasta taset (vt joonis 1). Kolmanda kvartali majanduslangus (-2,7 protsenti) jäi prognoositust väiksemaks, lisaks ületas jaemüük ja kaupade eksport aastatagust taset. Majanduse suhtelist tugevust Euroopa Liidu riikide võrdluses on tingitud sellest, et Eesti peamised kaubanduspartnerid on samuti pandeemia käigus paremini hakkama saanud. Siiski on ettevõtete kogukäive novembris taas vähenenud eelmise kuu tempos, ulatudes 3,8 protsendini, mis on ligi 220 miljonit eurot vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Edasine käivete dünaamika sõltub muu hulgas vaktsineerimise edukusest ja tavapärase majandustegevuse taastumisest.

Käibemaksu võlg vähenes ühe kuuga 2,4 miljonit eurot, ulatudes 182 miljoni euroni. Käibemaksu võlg moodustab maksude koguvõlast suurima osa ehk 52 protsenti. Käibemaksu võlg kasvas 2020. aastal enim ehituse tegevusalal ning langes mootorsõidukite müügis, vastavalt 8 miljonit eurot ja 3 miljonit eurot. Võlglaste arv suurenes enim majutuses ja toitlustuses, kus see kasvas 417 juriidilise isiku võrra.

Tegevusaladest panustasid novembris käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jaekaubandus ning ehitus, kus tasumine suurenes 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 17,5 ja 40,6 protsenti. Jaekaubanduse tõus tulenes muu hulgas 4-protsendilisest müügi kasvust spetsialiseerimata kauplustes ehk toidupoodides ning oluliselt ehk 40 protsenti suurenes ka jaemüük interneti või posti teel. Ehituse kasvu panustas novembris suurprojekti realiseerimine ehk müügi suurenemine ning teisalt sektori soetuse langus. Viimane avaldab küll positiivset mõju praegusele tasumisele, kuid on lähituleviku perspektiivi silmas pidades pärssiv, kuna ka ehitusmahud langevad ja samuti sektori müük.

Olulistes ja suurtes sektorites, nagu mootorsõidukite müük ning hulgikaubandus, kahanesid tasumised üheteistkümne kuuga enim, vastavalt 17,2 ja 11,4 protsenti. Mootorsõidukite müügi langus oli tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi vähenemisest, sealjuures novembris langus kiirenes veidi võrreldes oktoobriga. Detsembri sõiduautode esmase registreerimise statistika viitab sellele, et käibemaksu tasumise langus veel jätkub, ning tõenäoliselt ei küündi kuu tasumine veel 2019. aasta tasemele. Tasumise kohustuse vähenemine hulgikaubanduses tulenes peamiselt mootorikütuse hulgimüügi langusest, mida mõjutas tarneahela restruktureerimine ning ühe turuosalise lahkumine 2020. aasta alguses.  

Joonis 1. Ettevõtete kogukäibe dünaamika, kasv protsentides võrreldes sama ajaga aasta varem

 

Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 4,3 protsendini SKPst

Novembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 4,3 protsendini SKPst ehk 1,15 miljardi euroni. Novembris suurendasid puudujääki kõik valitsussektori tasandid, suurim negatiivne mõju tuli keskvalitsusest. Võrreldes 2019. aasta novembri lõpu seisuga oli valitsussektori puudujääk 1,13 miljardi euro võrra suurem, mis tuleb samuti peamiselt keskvalitsusest ja mille peamised põhjused on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas.

Maksulaekumine 11 kuuga vähenes ligikaudu 84 miljonit eurot võrreldes eelneva aastaga, lisaks laekus riigieelarvesse vähem tulu keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Samas teenis riik 11 kuuga omanikutulu 43 miljonit eurot enam kui aasta varem samal ajal.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2020. aasta novembri lõpuks veidi üle 662 miljoni euro 2019. aasta novembri lõpu seisuga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvuks 10,6 protsenti. Antud kodumaine sihtfinantseerimine ja tegevustoetused suurenesid lisaeelarve meetmete toel ligikaudu 406 miljonit eurot ehk 20,6 protsenti, samas kui eelarvepositsiooni mitte mõjutavad välistoetused suurenesid ligikaudu 149 miljoni euro võrra ehk 30,3 protsenti.

Sotsiaaltoetused on suurenenud ligikaudu 154 miljoni euro võrra ehk 6,3 protsenti, millest üle 80 protsendi ehk ligikaudu 124 miljonit eurot moodustavad indekseerimise ning erakorralise pensionitõusu mõjul kasvanud pensionide tõttu suurenenud sotsiaalkindlustustoetused. Investeeringud kasvatasid riigieelarve kulusid 59 miljoni euro võrra ehk 16,8 protsenti ning tööjõukulud 55 miljoni euro võrra ehk 6,7 protsenti.

Investeeringuid kasvatas peamiselt ehitussektor, samuti ka suuremahulised kaitseinvesteeringud varadesse ja transpordivahendite soetamine. Tööjõukulude suurenemine on põhjustatud peamiselt pärast pandeemia puhkemist ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ning vastavalt töömahtude kasvule sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli novembri lõpuks 321 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused olid seevastu 2019. aasta 11 kuuga võrreldes 19,3 miljoni euro võrra suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele.

Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Tabel 1. Novembri maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Lisaeelarvega 2020. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Novembri

maksutulu

Novembri maksutulu võrreldes 2019.a sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

6 921,6

669,0

1,6%

100,0%

Sotsiaalmaks

3 050,5

292,0

1,5%

102,0%

Tulumaks

696,5

68,8

9,1%

106,6%

   Füüsilise isiku tulumaks

304,5

44,5

21,3%

113,2%

   Juriidilise isiku tulumaks

392,0

24,2

-7,9%

101,4%

Käibemaks

2 258,1

225,5

3,2%

96,7%

Aktsiisid kokku

842,7

76,8

-7,7%

96,6%

   Kütuseaktsiis

392,0

40,3

-11,3%

100,7%

   Alkoholiaktsiis

207,0

18,5

-1,0%

92,4%

   Tubakaaktsiis

225,0

17,2

2,9%

93,5%

   Elektriaktsiis

18,4

0,7

-68,6%

91,4%

   Pakendiaktsiis

0,3

0,0

-58,9%

132,5%

Tollimaks

41,3

3,2

-10,7%

93,7%

Hasartmängumaks

27,9

2,7

-4,5%

91,4%

Raskeveokimaks

4,7

0,1

-6,5%

106,6%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 109,5

105,0

2,0%

104,2%

 

 

Veel uudiseid samal teemal

14.12.2020|Rahandusministeerium

Oktoobri eest tasuti 0,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

Oktoobri eest tasuti maksu- ja tolliametile 698,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 0,9 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul.

09.11.2020|Rahandusministeerium

Üheksa kuuga on laekunud eelarvesse 80,2 protsenti planeeritud maksutuludest

Septembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 672,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 2,8 protsenti rohkem kui 2019. aasta samas kuus (vt Tabel 1). Kui aasta kahes esimeses kvartalis jäid tasumised eelmisele aastale alla, siis kolmandas kvartalis pöördusid need kasvule.