Sa oled siin

Minister Aab: riigi panus on oluline kohaliku elu edendamiseks

4. juuni 2019 - 9:20

Järgmisel neljal aastal on Eesti kohaliku elu edendamisel oluline suurendada omavalitsuste võimekust ja panustada piirkondade arendamisse. Riigi tasandil on plaanis ühendada asutusi ja parandada töökorraldust, et vähema töötajate arvu ja rahalise kuluga teha tõhusamat tööd, seejuures panustades rohkem e-riigi arendamisele.

Regionaalpoliitikas on esmatähtis lisavahendite suunamine regionaalprogrammide rakendamiseks ning kohalike omavalitsuste arengu toetamine, eriti ääremaadel.

Ida-Viru programmi eelarve kasvab 1,6 miljoni euro võrra. „Otsustasime kasvatada häid tulemusi näidanud tööstusinvesteeringute toetusmeedet. Soovime aidata kaasa Ida-Virumaa ettevõtete arengule ja töökohtade loomisele. Toetatavad tööstusinvesteeringud aitavad ühelt poolt konkreetseid ettevõtteid, teisalt elavdavad piirkonna tööturgu ja majandusaktiivsust tervikuna,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab edasisi plaane. Ida-Virumaa programmi maht aastatel 2019-2023 on kokku 20,2 miljonit eurot. „Arvestades võimalikke koondamisi energeetikasektoris, tuleb selles regioonis veelgi enam panustada uute töökohtade loomisse ja tõsta programmi rahastust,“ rõhutas Aab.

Jätkatakse Kagu-Eesti programmi tegevuste elluviimist kuni aastani 2023, kuhu panustatakse kokku 4 miljonit eurot. Täiendava 7,2 miljoni euroga toetatakse teiste piirkondade konkurentsivõimet tugevdavaid külastus- ja ettevõtluskeskkonna investeeringuid. Sarnaselt varasematele aastatele, jätkuvad hajaasustuse programm, väikesaarte programm, kohaliku omaalgatuse programm, maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede ning mitmed muud tegevused kokku ligikaudu 48 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste ühiste ülesannete, näiteks maakondlik arendustegevus, rahvatervis ning kultuur täitmiseks on ette nähtud 10,28 miljonit eurot.

Minister tõi esile, et mitmekesised ja hästi tasustatud töökohad ning eluase on hädavajalikud maapiirkondade atraktiivsuse tõstmiseks elamispaigana. „Selleks toetame riigi poolt ettevõtluskeskkonna arendamist ja elukeskkonna parandamist,“ selgitas minister. Eluasemeprobleemi lahendamist toetab riik üürimajade programmi ning tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks elluviidava näidisprojekti kaudu. Näidisprojekti elluviimiseks eraldati 800 000 eurot ja selle järel on võimalik rakendada üle-eestiline programm koostöös omavalitsustega.

Plaanis on analüüsida omavalitsuste otsustusõiguse ja finantsautonoomia suurendamist ning teha ka vastavasisulised ettepanekud. „Omavalitsused peaksid saama senisest rohkem otsustada, milliseid investeeringuid nad teevad või makse oma haldusterritooriumil kehtestavad. Vaatame üle kohalike maksude seaduse ning teeme ettepanekud, millistelt riiklikelt toetustelt oleks võimalik tulevikus sildid maha võtta. Plaanis on soodustada omavalitsuste koostöös teenuste pakkumist ning muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust,“ ütles Aab.

Hetkel on kohalike omavalitsuste poolt tõstetud prioriteediks omavalitsuste teehoiu toetus ja nii riigi kui kohalike kruusateede tolmuvabaks tegemine. Majanduskriisi ajal kohalike teede rahastust vähendati ning endisele tasemele pole seda veel tagasi tõstetud,“ nimetas minister Aab. „Läksime riigieelarve strateegia läbirääkimistele ettepanekutega, mis puudutasid omavalitsuste tulubaasi tõstmist. Plaanime neid arutelusid jätkata ning sügisel oma seisukoha järgmiseks aastaks lõplikult kujundada. Pikemas plaanis on eesmärk, et omavalitsuste tulubaas jätkaks tõusuteed.“

Omavalitsuste tulud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Aastaks 2023 prognoositakse kohalike omavalitsuste tulude laekumist enam kui kaks korda suuremaks, kui need olid 2010. aastal. Seejuures tulumaksust laekub omavalitsustele 2023. aastal 367 miljonit eurot rohkem kui 2018. aastal. Nimelt otsustas eelmine valitsus 2018. aasta algusest suurendada omavalitsuste tulubaasi 185 miljoni euro võrra nelja aasta lõikes. Majanduskriisi ajal vähendatud omavalitsuste tulubaas on eelmise valitsuse otsusega suures osas taastatud, suurendades omavalitsuste tulumaksu osa 0,3 protsendipunkti ja tasandusfondi kokku 25 miljonit.
 
Kohalike omavalitsustega jätkuvad eelarve läbirääkimised septembris 2020. aasta riigieelarve arutelude raames.

Riigivalitsemises on eesmärk edasi minna riigireformi tegevustega ning tagada, et valitsussektori töötajate osakaal jääks alla 12% tööealisest elanikkonnast. „Riigireformi tegevustega jätkamine on prioriteet,“ rõhutas minister. „Selleks valmistame ette ja esitame valitsusele riigireformi tegevuskava aastateks 2019-2023, millega paneme paika reformi etapid koos tegevustega. Parlamendi laiapõhjalise toetuse saamiseks ning reformide elluviimiseks esitame sügisel riigikogule heaks kiitmiseks riigireformi aluste eelnõu.“

„Riigiasutused peavad vaatama üle oma töökorralduse ja kulutused ning leidma kokkuhoiu kohti,“ lisas Aab. „Plaanitavate tegevuste hulgas on olulisel kohal ametiasutuste ühendamine, mille peamine eesmärk on siduda ühe valdkonna teenused ja töökorraldus terviklikuks. Selle tulemusena väheneb dubleerimine ja paraneb teenuste kvaliteet. Lisaks tekib ressursside kokkuhoid tänu mastaabiefektile, näiteks vähenevad juhtimis- ja tugikulud.“ 

Edasi minnakse riigimajade projektiga, et suurendada riigi kohalolekut maakondades ja lihtsustada teenuste kättesaadavust ning riigiga suhtlemist inimeste ning ettevõtjate jaoks. Ühtlasi suurenevad võimalused riigiasutuste omavaheliseks koostööks ja kaugtöötamiseks. Järgnevateks aastateks on eesmärk viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja, lisaks juba varasemale üle 800 töökohale.

Jätkatakse e-teenuste arendamisega sh Aruandlus 3.0 projektiga. Eesmärk on, et kui inimene või ettevõtja on andmed üks kord riigile esitanud, siis on need olemas kõigis eeltäidetud aruannetes ning taotlustes. Edaspidi peab vaid eeltäidetud e-keskkondades andmed üle vaatama ja vajadusel neid täiendama.

Jätkuvalt viiakse ellu nullbürokraatia projekti, et vähendada bürokraatiat riigiga suhtlemises nii inimeste, ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks. Selleks, et vähendada dubleerimist ja saavutada kokkuhoidu töökorralduses, on plaanis erinevate valdkondade eurorahade haldamine ja korraldus viia ühte asutusse. Kesksele administreerimisele on plaan viia riigiasutuste arvutitöökohtade tugiteenused.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023, millega on plaanitud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot. See on orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu. Tutvu valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammiga. (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

14.11.2019|Rahandusministeerium

Minister Aab: avalikku teenistusse on oodatud töötama teistest rahvustest inimesed

Rahandusministeeriumis valminud analüüs soovitab värvata avalikku teenistusse rohkem teistest rahvustest inimesi. Selleks koostati ettepanekud, et tõsta muukeelse elanikkonna, eriti noorte teadlikkust avalikus sektoris töötamise võimaluste kohta.

12.11.2019|Rahandusministeerium

Rahandusminister Helme: Auvere jaam alustab taas tööd selle nädala lõpus

Eesti Energia üldkoosolekut esindav rahandusminister Martin Helme kohtus täna Auveres kontserni juhtkonna, ametiühingute ning Auvere elektrijaama ehitanud General Electricu esindajatega. Ministri hinnangul on Eestile jätkuvalt oluline säilitada energiasõltumatust tagav juhitav tootmisvõimsus.