Sa oled siin

Majanduskasv jääb sel aastal tugevaks

4. aprill 2019 - 15:46

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,1 protsenti ning 2020. ja 2021. aastal 2,7 protsenti.

Nähtavaid makromajanduslikke tasakaalustamatusi Eesti majanduses praegu ei ole. Oodata on ettevõtete investeeringute kasvu jätku, mis suurendab Eesti ettevõtete kasvuvõimet tulevikus. Eesti ettevõtted on jätkuvalt konkurentsivõimelised ning ekspordi kasv jätkub.

Siiski on maailma majanduses palju ebakindlust ja välisnõudluse aeglustumise tõttu ei kasva Eesti eksport enam nii kiiresti kui varem. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv sel aastal pidurdub, kuid järgnevatel aastatel peaks see püsima majanduskasvust kiiremana.

Keskmine palk kasvab mulluse 1314 euroga võrreldes sel aastal 1398 euroni ja järgmisel aastal 1471 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4,2 protsenti ja järgmisel aastal 3 protsenti.

Eesti tööturg toimib ka järgnevatel aastatel väga hästi: tööpuudus püsib madal ja tööhõive on kõrge. Palgad tõusevad endiselt kiiresti, kuid samas on palgatõus kooskõlas majanduskasvuga ja palkade kasv on senisest aeglasem. Eratarbimine kasvab kiiresti, kuid see on kooskõlas sissetulekutega ning tarbijate ettevaatus püsib.  

Rändesaldo jääb prognoosi järgi ka edaspidi positiivseks: Eestisse tuleb rohkem inimesi, kui siit lahkub, sest palkade kasv on kiire ja siin on võimalik hea töökoht leida.

Lähiaastatel on oodata tarbijahindade tõusu aeglustumist 2 protsendi lähedale, kuna välistegurite panus jääb tagasihoidlikumaks ja maksumuudatuste mõju väheneb. Tarbijahinnaindeks tõuseb prognoosi järgi tänavu 2,1 protsenti ja 2020. aastal 2,2 protsenti.

Oluliselt aeglustuv inflatsioon toetab elanike ostujõu kasvu 2019. aastal. Võrreldes eelmise prognoosiga on oodata oluliselt väiksemat toiduainete hinnatõusu ning ära jääb ka varem plaanitud alkoholiaktsiisi tõstmine.

Lisaks jääb varem arvatust madalamaks mootorikütuste hind. Energiahindu mõjutab madalamast nafta hinnast tingitud mootorikütuse mõningane odavnemine, elektri börsihinna langus mulluselt kõrgtasemelt ning puidukütte hinnatõusu pidurdumine. Aastail 2021–2022 kergitavad tarbijahindu toidu ning teenuste kallinemine, kuid hinnatõus jääb mõlemal aastal 2 protsendile.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli möödunud aastal puudujäägis. Kuigi suurenevate CO2-kvoodi tulude ning dividendide toel väheneb käesoleval aastal valitsussektori struktuurne puudujääk 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), tuleb hiljemalt 2020. aasta eelarvepositsiooni täiendavalt parandada.

Järgmise aasta struktuurne puudujääk küll väheneb, kuid mitte piisavalt. Riigieelarve alusseaduses sätestatud nõue parandada eelarvepositsiooni 0,5 protsenti SKPst võrreldes tänavusega toob kaasa vajaduse ligikaudu 100 miljoni euro suuruse meetmete paketi elluviimiseks 2020. aasta eelarves.

Valitsussektori võlakoormus suureneb sel aastal 8,2 protsendile SKPst ning säilib samal tasemel prognoosiperioodi lõpuni. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks. Samuti on riigi rahavoog aastatel 2019–2023 negatiivne seoses laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamisega. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019–2020 rahastatakse suures osas reservide arvel, kuid eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2020. aastast.

Maksukoormus on langeva trendiga. 2019. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti SKPst, mis vastab eelarves oodatud tasemele. Aastatel 2020–2023 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2023. aastaks 32,5 protsendile SKPst, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase. Kõige kiiremini kasvavad tööjõumaksud ja käibemaks, maksutulu kasvu aeglustavad juriidilise isiku tulumaks ja aktsiisid.

Majandusprognoosi põhinäitajad:

  2018 2019 2020 2021 2022 2023
SKP reaalkasv, % 3,9 3,1 2,7 2,6 2,6 2,5
SKP nominaalkasv, % 8,6 6 5,5 5,3 5 4,9
Kaupade ja teenuste eksport 4,3 3,2 3 3,2 3,3 3,3
Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3,4 2,1 2,2 2 2 2
Keskmine palk, eurot 1314 1398 1471 1544 1621 1701
Keskmise palga reaalkasv, % 4 4,2 3 2,9 2,9 2,9
Keskmise palga nominaalkasv, % 7,6 6,4 5,2 5 4,9 4,9
Tööhõive kasv, % 0,9 0,9 0 -0,1 -0,2 -0,2
Töötuse määr, % 5,4 5,6 5,7 5,7 5,7 5,7
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst* -0,5 -0,2 -0,3 -0,5 -0,7 -0,2
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst* -1,4 -1 -0,8 -0,8 -0,8 -0,1
Valitsussektori võlakoormus, % SKPst* 7,9 8,2 8,1 8 8,3 8,2
* ei arvesta koalitsiooniläbirääkimistel tehtavaid otsuseid            

 

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2019|Rahandusministeerium

Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu

Stenbocki maja, 24. september 2019 – Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

30.08.2019|Rahandusministeerium

Majanduskasvu aeglustumine vastab väliskeskkonna nõrgenemisele

Eesti majanduskasv aeglustus teises kvartalis pärast kiire kasvu perioodi. Vaatamata majanduspoliitilise ebakindluse suurenemisele oli Eestis investeeringute kasv esimesel poolaastal märkimisväärne. Lähiajal piirab kasvuvõimalusi nõrgenev väliskeskkond.