Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3,1 protsenti. Euroalal aeglustus inflatsioon teenuste ja energiatoodete hinnatõusu pidurdumise tõttu 1,2 protsendini.
Sarnaselt aprillile ületas inflatsioon ka mais 3 protsendi taset. Energiatoodete hinnatõus oli selle aasta kiireim (6,7 protsenti) peamiselt elektri kallinemise tõttu. Naftahinnad olid maikuus selle aasta kõrgtaseme lähedal, lisaks on mootorikütuse hindu hoidnud kõrgena euro odavnemine. Samas tõi kaubanduspingete eskaleerumine ja globaalse majanduskasvu jahtumise oht juuni alguses kaasa nafta hinna kiire languse, mis peaks lähiajal ka siinsetesse jaehindadesse kanduma.
Teenuste hinnatõus (4,3 protsenti) püsib kiirena, mida soosib tugev sisetarbimine koos väga madala tööpuuduse ja jätkuvate palgasurvetega. Kiiremat kasvu on näidanud meelelahutus- ja eluasemeteenuste, puhkusereiside ja väljas söömise hinnad. Lisaks võis viimastel kuudel täheldada tööstuskaupade hinnatõusu kiirenemist.
Toiduainete hinnad tõusid aastaga 3,3 protsenti. Kuigi osade toiduainete nagu piima-, õli- ja kalatoodete hinnad on aastaga veidi odavnenud, veab hinnatõusu mullusest kehvast saagikusest tingitud köögivilja hoogne kallinemine.
Juunis võib oodata inflatsiooni aeglustumist naftahindade languse ja aastataguse kõrge võrdlusbaasi mõjul.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
