Sa oled siin

Läbi riigihangete panustati majandusse 3 miljardit eurot

17. detsember 2020 - 8:27

Riigihangete valdkond liigub tõusutrendis - kasvavad nii e-riigihangete, rahvusvaheliste kui ka ühiselt ja keskselt korraldatavate hangete arv, selgub täna valitsusele esitatavast riigihangete valdkonna 2019. aasta ülevaatest. (PDF)

„Läbi riigihangete panustati majandusse möödunud aastal ligi 3 miljardit eurot, mis moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist 10 protsenti,“ ütles riigihalduse minister Anneli Ott. „Eesti on saanud mitmendat aastat järjest Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabelis kõrgeima hinnangu, mis kinnitab, et liigume riigihangete korralduses õigel kursil.“

Kokku korraldati möödunud aastal 8127 riigihanget koos väikehangetega. E-riigihankena korraldati neist 98 protsenti. Statistika näitab, et viimastel aastatel on kasvanud rahvusvaheliste ehk Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate hangete arv. Kui veel kaks aastat tagasi korraldati üle poole riigihangete rahalisest mahust siseriiklikena, siis mullu moodustas see vaid pisut alla kolmandiku. Lisaks on kasvanud keskne ja ühishankimine, samuti raamlepingu ning osadega hanked, mille tulemusena korraldatakse üha rohkem keskmisest suurema maksumusega hankeid. See võimaldab olla hanketegevuses järjest asjatundlikum ning vähendada hanke korraldaja ja osaleja ajakuju ning töömahtu.

Samas viidi Eestis kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid läbi vaid 13 protsenti kõigist hangetest. „Kui tahame olla suunanäitajad kvaliteetsete ja optimaalse hinnaga toodete ning teenuste hankimisel, siis tuleb rohkem rõhku panna väärtuspõhistele hangetele,“ lisas rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.

Jätkuvalt sõlmitakse valdav enamus ehk üle 80 protsendi riigihankelepingutest väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetega. Keskmine pakkujate arv oli tõusuteel, jõudes tasemeni 3,8 pakkujat hanke kohta. Suurim on ettevõtjate huvi ehitustööde hangetes ja madalaim asjade hangetes.

Uuendustega kaasas käimiseks ja elektroonilise teabevahetuse toetamiseks jätkus riigihangete registri arendamine ning selle kasutusmugavusse panustamine. Pidev koolitus- ja nõustamistegevus näitab tulemusi, sest nõustamispäringute arv vähenes. See viitab ka 2017. aastal jõustunud riigihangete seaduse rakenduspraktika välja kujunemisele.

Möödunud aastal vaidlustati vaid 2 protsenti hankemenetlustest, seega vaidlustatud hangete osakaal on Eestis jätkuvalt madal. Eelmise aastaga sarnaselt on vaidlustatud enim suuremamahulisi avatud hankemenetlusi.

„Plaanime jätkata riigihangete seaduse võimaluste, aga ka kohustuste praktikasse rakendamisega ning seda toetavate tegevustega. Töös on riigihangete seaduse muutmise ettepanekud ning prioriteediks on ka riigihangete register ja selle kasutusmugavus,“ lisas Uukkivi.

Riigihangete valdkonna 2019. aasta kokkuvõttes on infot riigihankepoliitika kujundamise ja õigusloome, nõustamis- ja koolitustegevuse, järelevalve ning riigihangete registri tegevuse ja statistiliste andmete kohta. Tutvu kokkuvõttega rahandusministeeriumi kodulehel
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted

 

Veel uudiseid samal teemal

14.01.2021|Rahandusministeerium

Kolme aasta jooksul selguvad Pärnu jõe kasutamise tulevikusuunad

Valitsuse heakskiidul algatati täna Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamine, mis määrab ühtsed põhimõtted jõe vee- ja kaldaalade aktiivseks kasutamiseks tulevikus.

14.01.2021|Rahandusministeerium

Kolme aasta jooksul selguvad Pärnu jõe kasutamise tulevikusuunad

Valitsuse heakskiidul algatati täna Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamine, mis määrab ühtsed põhimõtted jõe vee- ja kaldaalade aktiivseks kasutamiseks tulevikus.