Sa oled siin

Keskmise palga ostujõu suurenemine oli viimase kolme aasta kiireim

27. november 2019 - 13:20

Keskmise palga ostujõud suurenes tänavu kolmandas kvartalis 5,8 protsendi võrra, mis oli viimase kolme aasta kiireim. Enamikul tegevusaladel on palgakasv jätkuvalt kiire, kuid majanduskasvu väljavaadete halvenemine avaldub lõpuks ka aeglasemas palgakasvus.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1397 eurot, mis oli 8,2 protsenti suurem kui aasta tagasi. Mõõduka hinnatõusu tõttu suurenes palga ostujõud ehk reaalpalk 5,8 protsendi võrra, mis on viimase kolme aasta kiireim – viimati ületas reaalpalga kasv 5 protsendi piiri aastal 2016. Üha enam on märke majanduskasvu stabiliseerumisest, kuid need ei ole veel avaldunud keskmise palga kasvutempo aeglustumises. Kuigi palgakasv ületab tootlikkuse arenguid ning palgakulude osakaal loodud lisandväärtuses kasvab, ei ole see veel seni oluliselt halvendanud ekspordi kasvu.

Tegevusalade lõikes on arengud siiski eripalgelisemad. Enamikul tegevusaladel läheb jätkuvalt hästi ning sealsed töötasud suurenevad kiiresti, kuid juurde on tulemas ka vähem positiivsete arengutega tegevusalasid. Palgakasv püsib kiire info ja side ettevõtetes, kus ollakse jätkuvalt edukad oma teenuste müümisel. Palgakasv kiirenes kolmandas kvartalis sisetarbimisega seotud ettevõtetes nagu hulgi- ja jaekaubanduses ning finantssektoris. Majutuse ja toitlustuse palgakasvu kiirenemise taga võib olla Soome turistide positiivne mõju, kes pärast juulikuist alkoholiaktsiisi langetust külastavad Eestit sagedamini.

Veidi hoiatavam on ehituse areng, kus palgakasv aeglustus 5,3 protsendini varasemalt 10 protsendilt. Kuigi tellimuste portfell on ehituses veel üle pikaajalise keskmise ning töid on keskmiselt järgmiseks neljaks kuuks, on üha rohkem ehitusettevõtteid, kes arvavad, et hakkavad lähikuudel töötajate arvu vähendama.

Keskmise palga kasvutempo ületas III kvartalis rahandusministeeriumi ootusi, kuid üha enam on märke majandusaktiivsuse stabiliseerumisest meile jõukohasemal tasemel, mis toob kaasa ka palgakasvu aeglustumise.

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Veel uudiseid samal teemal

14.02.2020|Rahandusministeerium

Tööturu olukord rahuneb

2019. aasta kokkuvõttes püsis tööturu olukord väga hea, kuid hõivatute arvu kasv aeglustus aasta lõpus ning töötus püsis 4 protsendi juures. Aeglustuv majanduskasv kärbib ettevõtete plaane lisatööjõu palkamisel.

22.11.2019|Rahandusministeerium

Uuring: Eesti elanikud ei rakenda oma rahatarkuse teadmisi

Eesti elanikel on suhteliselt palju infot ja rahaasjade vastutustundlikuks korraldamiseks ka piisavalt head teadmised, kuid need võiksid rohkem jõuda praktikasse pere rahanduslikku heaolu ja kindlustunnet suurendama, selgus rahandusministeeriumi tellitud rahatarkuse uuringust.