Sa oled siin

Kaheksa kuu eelarvepuudujääk kahanes aastaga üle 170 miljoni

22. oktoober 2021 - 16:20

Augusti lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 801 miljonit eurot, mis moodustab aastasest SKPst 2,7 protsenti.

Võrreldes 2020. aasta augusti lõpu seisuga on eelarve defitsiit 171 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest.

Riigieelarve positsioonis on toimunud metoodiline muudatus, mis puudutab riigipoolsete teise samba maksete peatamist. Eurostat on andnud juhise, mille järgi tuleks seda käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi kajastada ei saa. Võrreldes varasemaga on riigi raamatupidamises eelarvepositsiooni korrigeeritud eelmisel aastal -147,5 miljoni euro ning käesoleval aastal -205,5 miljoni euro võrra. Peatatud maksete kompenseerimine aastatel 2021-2024 on vastavalt positsiooni parandus võrreldes viimase prognoosiga.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus augusti lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 29,4 miljoni euroni. Samas 2020. aasta kaheksa esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 274,5 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega Töötukassale eraldatud vahenditest.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 50 miljoni euro võrra 92,4 miljoni euroni riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes augustis 63,6 miljoni euro võrra 10,2 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes on ülejääk 123,3 miljonit eurot väiksem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu. Kuigi riik on eraldanud KOVidele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel. Ehk teisisõnu, suurem miinus tuleneb poolikutest investeeringutest. Põhitegevuse tulem on sarnane eelmise aastaga.

Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik

Veel uudiseid samal teemal

16.11.2021|Rahandusministeerium

Septembri eelarvepuudujääk langes aastaga 276 miljoni võrra

Septembri lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 785 miljoni euro mahus, mis moodustab aastasest SKPst 2,6 protsenti.

15.11.2021|Rahandusministeerium

Maakonnad saavad riigilt regionaalarengutoetust

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid 15. novembril taotlusvooru, kust arendusorganisatsioonid saavad taotleda vahendeid maakondlike arengustrateegiate tegevusteks 2022. aastal. Toetust rahastatakse riigieelarvest, taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2022.