Sa oled siin

Juuli maksulaekumine kasvas 7,8 protsenti

10. september 2021 - 14:53

Juuli eest tasuti maksu- ja tolliametile 781,9 miljonit eurot maksutulu, mida on 7,8 protsenti enam kui 2020. aasta samal kuul.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on eelarvest täidetud kokku 62,1 protsenti, täpsemad andmed leiab tabelist 1.

Käibemaksu tasumise kasv on majandusaktiivsuse ja eratarbimise taastumise toel endiselt kiire

Juulis käibemaksu tasumine küll juunikuu kasvuga võrreldes aeglustus 7,8 protsendipunkti võrra, kuid püsis endiselt kiire (+9,1 protsenti). See on tingitud eelmise aasta juulikuu käibemaksu tasumise kõrgest võrdlustasemest, erinevalt varasematest kuudest, mil valdas madalseis. Juulikuu tasumist mõjutab kõrge majandusaktiivsuse taustal tegevusalade käivete laiapõhjaline kasv. Käibemaksu tasumise suurenemist toetab ka kuust kuusse kiirenev inflatsioon, mis küündis juulis 5 protsendini.

Esimese seitsme kuuga on käibemaksu tasutud 1,5 miljardit eurot, mis ületab nii 2020. kui ka kriisieelse 2019. aasta taseme, vastavalt 17,6 ja 10,7 protsendiga. Ettevõtete kogukäibe kasv juulis aeglustus seoses tugevnenud võrdlustasemega (5 protsendipunkti), kuid ulatub taastunud nõudluse toel 18 protsendini.

Tegevusaladest panustas juulis käibemaksu tasumise kasvu enim jae- ja hulgikaubandus ning energeetika, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 10 ja 189 protsenti. Kaubanduse puhul mõjutas enim mootorikütuste jae- ja hulgimüük, mida toetas diislikütuse ja bensiini hinnakasv aastases võrdluses vastavalt 23 ja 18 protsenti. Energeetika tasumise tõus tulenes eelkõige elektrienergia müügi suurenemisest.

Suve algus ei toonud kaasa oodatud turistide naasmist ning aktsiiside tasumine pöördus langusesse

Aktsiiside tasumine vähenes juulis võrreldes eelmise aastaga 2,0 protsenti, kasvu viisid langusess alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi tasumine. Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes juulis 7,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga ning tulenes eelkõige kange alkoholi deklareerimise vähenemisest. Juulikuus vähenesid kange alkoholi kogused 15,7 protsenti ning sellega pöördus langusesse ka kumulatiivne kasv, mis 7 kuu kokkuvõttes on -0,8 protsenti. Õlle deklareerimine püsis suvekuule omaselt kõrge ning juulis suurenesid kogused 6,4 protsenti, mis tõstsid kumulatiivse kasvu 5 protsendile.

Tubakaaktsiisi tasumine vähenes juulis võrreldes aasta varasemaga 13,9 protsenti. Tasumist  mõjutab enim sigarettide deklareerimine, mis vähenes juulis 20,1 protsenti ning 7 kuuga on kogused kokku vähenenud 1,7 protsenti võrreldes aasta varem sama perioodiga. Suure languse üheks põhjuseks on kindlasti ka eelmise kuu üle 10-protsendine kasv.

Kange alkoholi ja sigarettide deklareerimise vähenemise ühine põhjus seisneb kindlasti turismi madalas tasemes. Kui eelmisel suvel peale eriolukorda turism vähemalt osaliselt taastus - eelkõige Soomest -, siis sel suvel jäi ära ka osaline taastumine. AS Tallink Grupi ametliku statistika kohaselt vähenes selle aasta juulis reisijate arv Soome-Eesti suunal 43,3 protsenti.  

Tööjõumakse mõjutava palgafondi (töötukassa töötasu hüvitiseta) kasv on kaks kuud aeglustunud, sest aastatagune võrdlusbaas kasvab järk-järgult kriisi põhja taandudes

Juulis aeglustus keskmise töötasu (töötasu hüvitiseta) kasv 8,7 protsendile. Sektoritest vedas juulis keskmise töötasu kasvu majutus ja toitlustus (22,8 protsenti), suurematest sektoritest haldus (15,2 protsenti). Töökohtade arvu kasv aeglustus juulis 3,7 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Kõige rohkem kasvasid töökohad info ja side tegevusalal (11,7 protsenti), suurtest sektoritest tervishoius (6,2 protsenti). Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on viimastel kuudel jõudsalt tõusnud, ulatudes juulis 60,1 protsendini, olles lähedal kriisieelsele 2019. aasta juuli tasemele. Palgafondi (Töötukassa töötasu hüvitiseta) kasv aeglustus seega juulis 12,6 protsendile võrreldes eelmise aastaga (vt joonis 1). Tegevusalati oli juulis suurim kasv majutuses ja toitlustuses (25,6 protsenti), mille põhjuseks oli madal võrdlusbaas, teisel kohal oli info ja side (22,0 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas juulis 9,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kasv püsis kõrgel tasemel vaatamata töötukassa töötasu hüvitise lõppemisele, seda toetas tööturu positiivne areng. Kui möödunud aastal moodustas töötasu hüvitiselt makstav sotsiaalmaks aprillist juulini üle 63 miljoni euro (sh juulis 6,2 miljonit eurot), siis sel aastal kogunes sellelt sotsiaalmaksu aprillist juunini üle 17 miljoni euro.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas juulis võrreldes eelmise aastaga 11,8 protsenti, sealhulgas KOV osa kasv oli 8,2%. Laekumist toetab tööturu positiivne areng, samuti on pärast aprillis toimunud indekseerimist ja erakorralist pensionitõusu suurenenud tulumaks pensionidelt.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasvu veab erasektori jaotatud kasumite suurenemine

Juulis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 52,5 miljoni euroni kahanedes 5,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Riigiettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt vähenes üle 13 miljoni euro, erasektorilt aga laekus ligi 11 miljonit eurot enam. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti). Seitsme kuuga on madalama määraga tulumaksu laekunud 100 miljonit eurot, mida on ligi 30 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Hästi on laekunud ka tavamääraga (20 protsenti) tulumaks jaotatud kasumilt – seitsme kuuga 119 miljonit eurot ehk 6 miljonit enam kui aasta varem.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Seitsme kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud ligi 20 miljonit eurot ehk 6 miljonit enam kui eelmisel aastal sama ajaga.

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Joonis 1. Palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv %, võrreldes eelmise aastaga.



Tabel 1. Juuli maksutulu

Veel uudiseid samal teemal

11.08.2021|Rahandusministeerium

Esimesel poolaastal kasvas maksutulu 13 protsenti

Poole aastaga tasuti maksu- ja tolliametile 3,95 miljardit eurot makse, millest juuni maksutulu moodustas 778,8 miljonit eurot. Poolaasta maksulaekumine on aasta varasemast 13,8 protsenti kõrgem.

09.07.2021|Rahandusministeerium

Mai maksulaekumine kasvas pea 15 protsenti

Mai eest tasuti maksu- ja tolliametile 727,3 miljonit eurot maksutulu, mida on 14,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. 2021. aasta viie esimese kuuga on eelarvest täidetud 41,6 protsenti, mis on 1,2 protsendipunkti enam kui mullu samal ajal.