Sa oled siin

Juuli eest tasuti 3,4 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

9. september 2020 - 11:43

Juuli eest tasuti maksu- ja tolliametile 725,5 miljonit eurot maksutulu, mida oli 3,4 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta seitsme esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks oodatud maksutulust täidetud 60,8 protsenti.

Viimasel neljal kuul on tööjõumaksude tasumist toetanud töötukassa makstud töötasu hüvitis, mis pehmendas kriisi mõju tööturule.

Käibemaksu tasuti juulis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9,5 protsenti ehk ligi 20 miljonit eurot rohkem. Juuli hoogne käibemaksu tasumise kasv tulenes peamiselt müügi ja ostu struktuuri muutusest, mistõttu ettevõtete ost ja sisendkäibemaks oluliselt vähenes. Seeläbi suurenes aastases võrdluses käibemaksu tasumise kohustus. Ettevõtete kogukäive jäi ka juulis mullusele alla, kahanedes 7 protsenti nagu ka eelneval kuul. Samal ajal tasuti ka käibemaksuvõlga, mis vähenes eelmise kuuga võrreldes 3 miljoni euro võrra ja moodustab kokkuvõttes 189 miljonit eurot.

Tegevusaladest kasvas juulis käibemaksu tasumise kohustus ehk deklareerimine võrreldes eelmise aastaga enim kinnisvara tegevusalal (kasv 120 protsenti) ning langes hulgikaubanduses (kahanemine 6 protsenti). Kasv kinnisvarasektoris tulenes soetuse langusest, millega ettevõtetele tehtavad tagastused vähenesid oluliselt. Languse hulgikaubanduse tegevusalal tingis eelkõige mootorikütuse hulgimüügi vähenemine, mille põhjus on kütuseturu tarneahelate muutus.

Aktsiiside seitsme kuu tulu kokku moodustab 494,1 miljonit eurot, mida on 20 protsenti vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Suvekuudel on märgata kõigi aktsiiside tasumise paranemist ning taastumist eriolukorrast. Kütuseaktsiisi on küll tasutud vähem kui eelmisel aastal samal ajal, kuid seda aktsiisimäärade langetamise tõttu. Tarbimisse lubatud mootorikütuste kogused seevastu ületavad kuust kuusse eelmise aasta taset.

Piiriäärsete maakondade jaemüügi andmed näitavad, kuidas diislikütuse tarbimine on suurenenud pärast aktsiisimäärade langetamist. Seoses viiruse levikuga eelistati tänavu puhkused veeta eelkõige Eestis või naaberriikides ning see avaldub ka mootorikütuste tarbimises.

Tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine on samuti suvekuudest mõjutatud, kuid jääb potentsiaalile alla. Turistide osa nimetatud aktsiisikaupade tarbimises on arvestatav ning turistide vähesus mõjutab ka aktsiisitulu. Eelkõige peegeldub see sadamapoodide soetuse languses.

Kuigi piirikaubandus Läti suunal ei ole kuhugi kadunud, on siiski märgata selle vähenemist. Seda kinnitab ka piiriületuste statistika eelkõige lühiajaliste piiriületuste osas. Juunis ja juulis tasuti kokku alkoholiaktsiisi 19,1 protsenti ja tubaaktsiisi 16,9 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal.

Palgafondi kahanemine aeglustus

Tööjõumakse mõjutava palgafondi langus – arvestamata töötukassa makstud töötasu hüvitist – on kaks kuud järjest aeglustunud. Juulis kahanes palgafond aasta varasemaga võrreldes 2,1 protsenti.

Juulis pöördus keskmine töötasu 3,5-protsendilisele kasvule. Palga hulka ei ole arvestatud töötukassa makstud töötasu hüvitist. Suurema töötajate arvuga sektoritest vedasid palkade kasvu haridus (7,7 protsenti), tervishoid (7,6 protsenti) ja avalik haldus (5,9 protsenti), väiksema töötajate arvuga sektoritest info ja side 23,2 protsendiga. Kõige enam langes keskmine töötasu majutuses ja toitlustuses (-15,7 protsenti), suurematest sektoritest halduses (‑5,9 protsenti).

Töökohtade arvu langus püsis juulis 6,1 protsendil võrreldes eelmise aastaga. Suurtest sektoritest langes töökohtade arv kõige enam halduses (-12,8 protsenti), väiksematest majutuses ja toitlustuses (-28,7 protsenti). Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on viimastel kuudel mõnevõrra tõusnud, ulatudes juulis 57,8 protsendini.

Palgafondi langus – arvestamata töötukassa makstud töötasu hüvitist – aeglustus seega juulis 2,1 protsendile võrreldes eelmise aastaga (vt joonis 1). Tegevusalade lõikes (vt joonis 2) oli eelmise aastaga võrreldes protsentuaalselt kõige suurem langus majutuses ja toitlustuses, 39,9 protsenti. Palgafondi kasvu vedasid haridus ja tervishoid (vastavalt 11,0 ja 8,7 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas juulis 2,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laekumist toetas nii võla vähenemine kahe miljoni ulatuses kui ka riigi tasutava erijuhtude sotsiaalmaksu suurenemine kolme miljoni võrra võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Töötukassa makstud sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt ulatus juulis 6,2 miljoni euroni, nelja kuu kokkuvõttes kogunes sellelt sotsiaalmaksu üle 63 miljoni euro.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga 2,7 protsenti. Põhjuseks oli juurdemääratud tulumaksu tasumise tähtaja lükkumine oktoobrisse, mis vähendas juuli laekumist võrreldes eelmise aastaga ligi 11 miljoni euro võrra. Laekumist toetas tulumaks töötasu hüvitiselt 13,2 miljonit eurot ja maksuvõla vähenemine 1,6 miljoni euro võrra. Kolme kuu kokkuvõttes on töötasu hüvitiselt tulumaksu tasutud ligi 34 miljonit eurot.

Kriis on vähendanud erasektori jaotatud kasumi tulumaksu

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab kriis, mis on vähendanud erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu. Juulis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 55,4 miljoni euroni, kasvades 20,8 protsenti ehk 9,6 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Laekumist toetas riigiettevõtete tulumaks dividendidelt, mis kasvas võrreldes eelmise aastaga üle 13 miljoni euro. Erasektori ettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt vähenes ligi neli miljonit eurot. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti). Aasta algusest on madalama määraga tulumaksu deklareeritud 87,1 miljonit eurot, mida on 35,5 miljonit eurot enam kui möödunud aastal.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Aasta algusest on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 15,6 miljonit eurot ehk 6,7 miljonit enam kui eelmisel aastal.

Joonis 1. Palgafondi kasv (töötasu hüvitiseta) %, võrreldes eelmise aastaga.

Joonis 2. Palgafondi kasv (töötasu hüvitiseta) sektoriti %, võrreldes eelmise aasta ja eelmise kuuga.

Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 3,3 protsendini SKPst

Juuli lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,3 protsendini SKPst ehk 887 miljoni euroni. Juulis suurendas puudujääki peamiselt töötukassa 40 miljoni euro võrra kasvanud defitsiit. Puudujääki suurendas ka haigekassa ning kohalike omavalitsuste koondpositsioon.

Keskvalitsus oli sarnaselt juunikuule ülejäägis tänu oodatust paremale maksulaekumisele ja riigieelarvesse laekunud dividendimaksetele. Võrreldes 2019. aasta juuli lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk siiski ligikaudu 850 miljoni euro võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamised põhjused on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas.

Maksulaekumine on vähenenud ligikaudu 180 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli juuli lõpuks 294 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele. 

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Tabel 1. Juuli maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Lisaeelarve 2020. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Juuli maksutulu

Juuli maksutulu võrreldes 2019.a sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

6 921,6

725,5

3,4%

60,8%

Sotsiaalmaks

3 050,5

291,8

2,5%

64,3%

Tulumaks

696,5

102,3

6,3%

56,7%

   Füüsilise isiku tulumaks

304,5

46,9

-7,0%

41,6%

   Juriidilise isiku tulumaks

392,0

55,4

20,8%

68,4%

Käibemaks

2 258,1

232,5

9,5%

58,2%

Aktsiisid kokku

842,6

92,0

-8,3%

58,6%

   Kütuseaktsiis

392,0

43,6

-12,6%

57,0%

   Alkoholiaktsiis

207,0

23,5

-13,8%

58,7%

   Tubakaaktsiis

225,0

24,2

16,8%

59,8%

   Elektriaktsiis

18,4

0,5

-76,4%

77,3%

   Pakendiaktsiis

0,3

0,0

194,1%

92,0%

Tollimaks

41,3

3,7

-14,4%

61,3%

Hasartmängumaks

27,9

2,0

-8,7%

51,7%

Raskeveokimaks

4,7

1,2

1,3%

77,9%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 109,5

107,6

-0,8%

65,7%

 

 

Veel uudiseid samal teemal

12.02.2021|Rahandusministeerium

2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti

Detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot. Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti.

11.01.2021|Rahandusministeerium

Novembri eest tasuti 1,6 protsenti enam makse kui aasta varem

Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 669 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul. 2020. aasta üheteistkümne kuuga on lisaeelarvega aastaks oodatud maksutulu tasutud 100-protsendiliselt.