Sa oled siin

Heaks kiidetud Eesti taastekava mõju majandusele on 6% SKPst

5. oktoober 2021 - 10:26

Euroopa Komisjon võttis täna vastu positiivse hinnangu Eesti kokku pea miljardi euro suurusele taastekavale Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks. Hinnanguliselt on taastekava positiivne mõju Eesti majandusele kümne aasta jooksul üle 6 protsendi SKPst.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul läheb üle poole vahenditest teadusmahukama majanduse toetuseks. "Rõhk on reformidel, mis Eesti tulevikukindlamaks muudavad, nii et suurtes muutustes jääks Eesti võitjate hulka," ütles Keit Pentus-Rosimannus.

Rahandusministri sõnul läheb taastekava raha keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. "Kava kaudu on oodata kokku ligikaudu 265 miljonit täiendavaid erainvesteeringuid 6 aasta jooksul ehk ligikaudu 44 miljonit keskmiselt aastas. Kui kasutame seda raha targalt, saab Eesti majandus uue ja nutika hoo," rääkis Pentus-Rosimannus.

Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole. Euroopa Komisjoni heaks kiitva otsusega nähakse Eesti taastekava rahastamiseks hetkel ette 969,3 miljonit eurot, ent summa võib veel muutuda.  Kui suure rahastuse Eesti täpselt saab, selgub 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu.
"Lõplik toetussumma sõltub sellest, kuidas meie majandusel on viimastel aastatel võrreldes teiste Euroopa riikidega läinud," selgitas rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro osas. Kui palju sellele täpselt lisandub, selgubki järgmise aasta suvel.

Nüüd, kui Euroopa Komisjon on andnud kavale ametliku heakskiidu, esitatakse see Euroopa Liidu Nõukogule, kes kinnitab kava nelja nädala jooksul. Seejärel saab käivitada kavas planeeritud reformid ja investeeringud ning alustada projektide ellu viimisega, hinnanguliselt võivad taasterahastu vahendid avaneda aasta lõpus.

Kava heakskiitmine nõukogus võimaldab teha Eestile eelmakseid 126 miljoni euro ulatuses ehk ligikaudu 13 protsenti Eestile eraldatud kogusummast. Edasised väljamaksed toimuvad 1-2 korda aastas vastavalt Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitavale rahastamislepingule ning taaste- ja vastupidavuskavas fikseeritud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisele.

Komisjon märkis, et Eesti kava sisaldab üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada viimastel aastatel Eestile esitatud riigipõhistes soovitustes kirjeldatud majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid. Komisjon leidis, et kava on terviklik ja tasakaalustatud vastus Eesti ees seisvatele kitsaskohtadele ning aitab suurendada majanduse kasvupotentsiaali.

Komisjon leiab, et Eesti kava sisaldab üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada viimastel aastatel Eestile esitatud riigipõhistes soovitustes kirjeldatud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Komisjon leidis, et kava on terviklik ja tasakaalustatud vastus Eesti majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale.

Hinnanguliselt on taastekava positiivne kumulatiivne mõju Eesti majandusele 6,2 protsenti SKPst kümne aasta jooksul. Ligikaudu 72 protsenti kogumõjust tuleneb siseriikliku tarbimise ja investeeringute kasvust ning 28 protsenti lisandub ekspordi kaudu. Kui eksport kõrvale jätta, on positiivne mõju 4,44 protsenti kümne aasta jooksul.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte. Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning energiasalvestuse pilootprojektide elluviimisse.

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOVide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

Taastekavas plaanitud Tallinna haigla väljaarendamisega seotud investeeringute eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine.

Veel uudiseid samal teemal

05.11.2021|Rahandusministeerium

Eurotoetuste investeerimisstrateegiale jagus rohkelt tagasisidet

Äsja lõppenud avaliku konsultatsiooni käigus andis järgmise seitsme aasta eurotoetuste investeerimisstrateegiale tagasisidet 24 organisatsiooni ja ettevõtet, kokku esitati 557 ettepanekut või küsimust.

28.10.2021|Rahandusministeerium

Eesti saab alustada Euroopa taasterahastu kasutamist

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas neljapäeval Eesti plaani Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks. Eesti saab nüüd asuda ellu viima pea miljardi euro suuruse taastekavaga plaanitud investeeringuid ja reforme.