Sa oled siin

Esimesel poolaastal kasvas maksutulu 13 protsenti

11. august 2021 - 13:02

Poole aastaga tasuti maksu- ja tolliametile 3,95 miljardit eurot makse, millest juuni maksutulu moodustas 778,8 miljonit eurot. Poolaasta maksulaekumine on aasta varasemast 13,8 protsenti kõrgem.

Käesoleva aasta maksutulu on suurenenud igal kuul võrreldes eelmise aastaga, seejuures kiiremad kasvud jäid esimesse kvartalisse. Kuigi nii eelmisel kui käesoleval aastal puudutas COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud eelkõige teist kvartalit, siis maksuvõla oluline kasv vähendas eelmise aasta esimese kvartali laekumisi ja seega oli võrdlusbaas madalam. Hoolimata piirangutest ja turismi puudumisest ei ole siiski käesoleva aasta teises kvartalis maksulaekumiste kasv pidurdunud.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus esimesel poolaastal 7,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes tänu keskmise palga kasvule, mis oli esimesel poolaastal 8,7 protsenti, töökohtade arv vähenes samas 0,8 protsenti. Töötamise registri andmetel saavutas töökohtade arv 2019. aasta taseme juulis, deklaratsioonidele jõuab see kuulise nihkega. Kuue kuu palgafondi kasvu vedas tervishoid (18,4 protsenti), teisel kohal oli info ja side (16,2 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas esimesel poolaastal 7,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mille üheks põhjuseks oli eelmise aasta madal tase, kuna mullu rakendusid COVID-19 piirangud ja kasvas maksuvõlg. Samas on ka tööturu areng olnud oodatust parem. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa) esimese poolaasta laekumist mõjutasid tulumaksutagastused ja pensioniealised teisest pensionisambast lahkujad.

Esimesel poolaastal tagastati tulumaksu 204 miljonit eurot ehk 18 miljonit enam kui eelmisel aastal, kasv tulenes suuremast maksuvaba tulu nihkumisest käesolevasse aastasse. Pensioniealistelt teisest pensionisambast lahkujatelt laekus esimesel poolaastal 23 miljonit eurot tulumaksu, sest neile makstakse välja võetavad summad kohe välja ning nad ei pea ootama septembrini.

Taastumine eelmise aasta madalseisust avaldub kiires käibemaksu tasumise kasvus. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,3 miljardit) ületab 109 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (+9,2 protsenti vs 2019), mis viitab kriisist taastumisele. Ettevõtete kogukäibe kasv teises kvartalis kiirenes 26 protsendini, sealjuures kehtisid koroonapiirangud tänavu teise laine ajal ka lühemalt võrreldes möödunud aastaga. Tavapärane majandustegevus on paljudel tegevusaladel taastumas. Samuti on positiivse signaalina käibemaksu võlgnevuste summa vähenemine, mis on aastases võrdluses langenud 15 miljoni võrra ehk -8 protsenti, ulatudes 177 miljoni euroni. Tegevusaladest panustasid 2021 esimese poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim mootorsõidukite müük ja hulgikaubandus, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 36 ning 14 protsenti.


Joonis. Maksutulu kokku (mln) 2020 ja 2021, kasv võrreldes eelmise aastaga (%) (allikas: maksu- ja tolliamet):

Aktsiiside tasumine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 15,9 protsenti, sealjuures vedas kasvu kütuseaktsiis. Selle põhjus oli ühelt poolt eelmise aasta madal kütuseaktsiisi tase, mis tulenes mullu realiseeritud varudest ning teisalt selle aasta deklareerimise suurenemine.

Kütuste jae- ja hulgimüügi numbritele tuginedes on esimese kuue kuuga tarbimisse jõudnud 10,6 protsenti rohkem mootorikütuseid kui aasta varem, seejuures bensiin 3,7 protsenti ja diislikütust 13,1 protsenti. Diislikütuse müük on suurenenud ka peale aasta möödumist aktsiisimäära ajutisest vähendamisest.

Kasvutempo on küll viimastel kuudel aeglustunud, kuid teise kvartali müük kasvas aastases võrdluses 12,1 protsenti, mis on esimene kvartali kasvust kõigest 2 protsendipunkti madalam. Hoolimata kallinenud toornaftast suurenes juunis lisaks diislikütuse müügile ka bensiini müük. Alkoholiaktsiisi tasumine on pöördunud teises kvartalis kasvule ning esimese poolaasta tasumine on suurenenud aastases võrdluses kokku 3,7 protsenti. Alkoholiaktsiisi tasumist mõjutab negatiivselt enim turistide puudumine ning kuna suvi on turismi kõrgaeg, siis käesoleval aastal jääb see pigem tagasihoidlikuks ning alkoholiaktsiisi laekumisse panustab peamiselt siseriiklik tarbimine.

Merliin Laos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Veel uudiseid samal teemal

12.10.2021|Rahandusministeerium

Augusti maksulaekumine kasvas 7,1 protsenti

Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 722 miljonit eurot maksutulu, mida on 11 protsenti rohkem kui eelarvesse kavandatud.

Võrreldes 2020. aasta augustiga kasvas maksulaekumine 7,1 protsenti. Suvekuudel on tasumiste kasv võrreldes eelmise aastaga aeglustunud ning seda peamiselt tarbimismaksudest tulenevalt.

30.09.2021|Rahandusministeerium

Järgmise aasta riigieelarve toob omavalitsustele lisaraha

Valitsus kiitis täna heaks 2022. aasta riigieelarvest kohalikele omavalitsustele suunatavate vahendite mahu. Eelmisel nädalal toimunud läbirääkimistel keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel vaadati üle tuluprognoos ja arutati muu hulgas kohalike teede hoolduskulude küsimust.