Sa oled siin

Eksperdid: majandusstruktuuri muutust on Ida-Virumaal tunda juba praegu

6. mai 2021 - 14:34
Jana Budkovskaja visioonipäevadel kõnelemas

Eelmisel nädalal toimunud Ida-Viru õiglase ülemineku visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja - eksperdid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, samuti kohalikud inimesed, kes moodustasid publikust üle 40%. Kahepäevase mõttevahetuse tulemusena tõdeti, et piirkonda ootavad ees väljakutsed, kuid arenguks vajalik potentsiaal on regioonis olemas ning tänu õiglase ülemineku fondile on olemas ka ressurss, mille abil vajalikke muutusi ellu viima hakata.

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et üleminek kliimaneutraalsusele nõuab, nagu iga suur muutus, pingutust meilt kõigilt. „Piirkonna ettevõtjatelt, et arendada uusi tooteid ja teenuseid, luua uusi tarneahelaid ning konkureerida globaalsel turul. Piirkonna töötajatelt, et minna enamasti pärast tipptasemel kõrghariduse saamist ja aastaid erialal töötamist õppima uut ning nende pereliikmetelt, et julgustada neid uusi ja väljakutset pakkuvaid samme ette võtma. Üleminek peab aga eelkõige olema õiglane Ida-Virumaa inimeste suhtes, nende heaolu ja elukeskkond peavad paranema,“ ütles minister tervituskõnes.

President Kersti Kaljulaid tõi inspiratsioonikõnes välja, et ei ole oluline, kas kliimamuutust uskuda või pidada globaalselt astutavaid samme mõistlikeks ja õigeaegseteks. „Muutus toimub, sest meid ümbritsevad riigid, meie sihtturud, ja mitte ainult energiasektor, vaid tervikuna on otsustanud muutuda, otsustanud saada kliimaneutraalseks.“ Presidendi sõnul ei tohi riigi plaanide tegemise eesmärk piirduda vaid õiglase ülemineku raha võimalikult tõhusa ära kulutamisega. "Eesmärk peab olema palju laiem – kutsuda ellu selline olemuslik muutus, uus areng regioonis, mis teeks piirkonnast Läänemere pärli."
Kõne täisversioon

Ürituse esimene päev keskendus mitmekesise majanduse ja elukeskkonna tekkimise võimalustele Ida-Virumaal, teisel päeval analüüsiti koos osalejatega üleminekufondi meetmeid ning arutati nende sobivuse üle kohalikesse oludesse.

Mõtteid ettekannetest ja aruteludest:

• „Ida-Viru majandusstruktuuri muutust on tunda juba praegu, Ida-Virumaale on tekkimas uus kuvand - rohepööre ja muutused. See on piirkonnast huvituma pannud paljud rohelise tehnoloogia välisettevõtteid, kes kasvavad turul väga kiiresti, tulevad kohale oma seadmeparkidega ning on valmis maksma kõrgemat töötasu ja vajadusel inimesi ka üle ostma. Just selliste ettevõtete meelitamine piirkonda peab olema meie fookus. Ja mida rohkem on selliseid ettevõtteid, seda suurem on surve palkade kasvule piirkonnas.“
Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige

• „Energeetika sektor üle maailma on ulatuslike muutuste lävel ja meie tänased otsused kummitavad meid tulevikus aastakümneid. Inimestele, kes praegu sektoris töötavad, peab andma uue visiooni. Jõhvi tehnoloogiakooli panus protsessi on pakkuda inimestele uut oskust, millega tekib enesekindlus ja enesekindlusega tekib julgus uut asja proovida. Loovus ja tehnoloogilised võimed on olulised ja ajatud oskused - kõik muu tuleb nendega kaasa.“
Rainer Sternfeld, ettevõtja ja investor, Jõhvi tehnoloogiakooli üks asutajatest

• „Ülemineku protsess käib Ida-Virumaal juba ammu, ent olles ise protsessi osa, ei osata seda tihti märgata. Nii, piirkonnas on juba ammu tegutsemas kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, tekkimas on loomemajanduse valdkond. Tuleb üle vaadata, mis on juba tehtud ja kuhu tahame jõuda. Selleks, et keegi meisse usuks, peame me kõigepealt ise kohapeal uskuma sellesse, mida teeme.“
Jana Budkovskaja, Prototroni rahastu ja Narva Loomeinkubaatori OBJEKT juht

• „Me ei tohi mõelda nii, et rajame vana tööstuse asemele uut tööstusharu ja küll inimene järele lohiseb ja kohandub, küll ta leiab süsteemis oma koha. Muutusi peame me läbima tõepoolest, kuid õiglane üleminek peaks ära hoidma selle protsessiga kaasneva sotsiaalse frustratsiooni ja võõrandumise. Uus maailm on väga mitmekesine. Innovatsioon sünnib eri niššides ning meie eesmärk peaks olema anda sellele viljakat mulda läbi loovuse ja inspiratsiooni ja erinevate kogukondade kaasamise, et innovatsioon saaks sündida.“
Margit Keller, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja

• „Iga aastaga on piirkonnas rohkem inimesi, kes soovivad ettevõtjateks hakata ja ettevõtlustoetust saada. Idavirukate eneseusk kasvab ja meil on olemas kõik võimalused, et neid toetada.“
Anneki Teelahk, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja

• „Oluline on mõista, et õiglane üleminek on “kiirendi” Ida-Virumaa jaoks ning otsustest, mida me teeme täna sõltub see, missuguseks  kujuneb meie elukeskkond lähitulevikus. Ma isiklikult loodan, et kümne aasta pärast on meie piirkond võimaluste rohke, inimestel on nii tööd, kui vaba aja veetmise võimalusi, siin elab nii noori kui vanemaid inimesi ja piirkond on rohkem sulandunud Eesti ühiskonda tervikuna.“
Meelis Eldermann, Viru Keemia Gruрpi tehnikadirektor

***

28.-29. aprillil toimunud visioonipäevade eesmärgiks oli anda ülevaade õiglase ülemineku kavandamise protsessist ning inspireerida osalisi Ida-Virumaa arengutes kaasa lööma, sh osalema ülemineku raames kavandavates toetusmeetmetes. Visioonipäevi saab nii eesti kui vene keeles järele vaadata ürituse kodulehelt. Lehelt leiab ka info üleminekufondi meetmete kohta, mida teise päeva lauaaruteludel käsitleti.
Fotosid visioonipäevadest näeb ürituse Facebooki lehelt.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu poolt loodud rahastusmehhanism, mille ülesanne on toetada majandust, inimesi ja keskkonda piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, mis peab lähiaastatel läbima ulatusliku sotsiaalmajandusliku muutuse. Võrreldes teiste Euroopa riikidega saab Eesti fondist ühe elaniku kohta kõige rohkem raha - 340 miljonit eurot, millele lisandub tehniline abi.

Veel uudiseid samal teemal

03.06.2021|Rahandusministeerium

Maa hindamise uued alused said valitsuse heakskiidu

Riigihalduse ministri algatusel kiitis valitsus täna heaks seaduste muudatused, mille kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta seni kehtivat kodualuse maa maksuvabastust, mis jääb kehtima.

31.05.2021|Rahandusministeerium

Kiire majanduskasvu taga on suured erinevused tegevusalade vahel

Eesti majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 5,4%. Selle tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada majanduslangust aasta tagasi. Tegevusalade lõikes on majanduse taastumine endiselt ebaühtlane. Valitsussektor on kriisis täitnud majandust stabiliseerivat rolli.