Sa oled siin

Ehitussektori maksupettusi vähendav eelnõu läks kooskõlastusringile

3. juuni 2021 - 14:01

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärgiks on tagada ehitussektoris ausam konkurents ja vähendada valdkonnas maksupettuste võimalusi.

„Ehituses tegutseb palju ettevõtjaid, kes maksavad töötajatele korralikult palka ja riigile ausalt makse, samas on sektoris jätkuvalt probleeme. Muudatuste eesmärgiks on tagada seal õiglane konkurents kõigile turuosalistele ning vähendada ümbrikupalkade maksmist ja käibemaksupettusi. Selleks ongi tarvis hakata töötajaid ehitusplatsidel registreerima,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Muudatused puudutavad suuri ehitusobjekte, kus töötab vähemalt 20 inimest. Seega ei mõjuta need kuidagi inimesi, kes omale näiteks kodu või suvilat ehitavad.“

„Eesti Ehitusettevõtjate Liit on juba aastaid pakkunud lahendusi ja võimalusi maksupettuste ning ebaausa konkurentsi väljajuurimiseks ehitussektoris. Ehitusettevõtjate eestkõnelejana näeme, et selles protsessis on kõige suurem kasu ehitusettevõtjate jaoks ühtsete töötajakaartite nõude kehtestamine – seega teenib elektroonse registreerimise kohustus nii riigi kui ka ettevõtjate huve. Samas oleme kindlal positsioonil, et seadusemuudatus ei tohi ettevõtetele kaasa tuua ebamõistlikke lisakulusid ja halduskoormuse kasvu. Oleme seisukohal, et ebaausa konkurentsi väljajuurimiseks on seadusemuudatus vajalik,“ ütles liidu juhatuse liige Raivo Rand. 

Maksukorralduse seaduse muutmisega luuakse maksu- ja tolliametisse (MTA) e-rakendus, kuhu iga suurema ehitusobjekti puhul märgivad ehitusettevõtjad oma alltöövõtjad. See annab nii MTA-le kui ka peatöövõtjale, kes vastutab ehitusplatsil toimuva seaduslikkuse eest, parema ülevaate ehituses tavaliselt pika töövõtuahela kõigist osalistest.

Teiseks alustatakse ehitajate töötamise elektroonilist registreerimist, mis teeb lihtsamaks ebaseaduslikku töötamise ja töötasu mustalt maksmise avastamise. Eelnõu järgi peab iga töötaja oma ehitusplatsile sisenemise ja väljumise registreerima ning need andmed on võrreldavad riigi süsteemidega, näiteks töötamise registri ja ettevõtte esitatud maksudeklaratsioonidega. Andmed, mida riigi andmekogusse kogutakse, sarnanevad täna kogutavate töötamise asukoha andmetega ega puuduta delikaatseid isikuandmeid.

„See vähendab järelevalvele ja kontrollidele kuluvat aega nii MTA kui ka ettevõtjate jaoks, sest pistelisi vaatlusi tuleb teha vähem – automaatse kontrolli käigus tuvastatakse probleemsed objektid ja neile pühendudes on järelevalve paremini sihitud,“ ütles rahandusminister.

Ehitusplatsidel töötamise elektrooniline registreerimine lihtsustab ka välistöötajate seaduslikkust kontrolliva politsei- ja piirivalveameti ning töökeskkonna nõuetele vastavust seirava tööinspektsiooni järelevalvet.

Eelnõu järgi on uusi nõudeid kohustuslik rakendada ehitusobjektidel, mille kestus ületab eeldatavalt 30 päeva ja kui objektil töötab korraga vähemalt 20 inimest või kui eeldatav töömaht ületab 500 täistööpäeva. Eestis on sellised ehitusobjekte aastas umbes tuhatkond.

Sarnased süsteemid on kasutusel mitmetes riikides. Eesti lähimatest naabritest on näiteks Soomel, Rootsil ja Lätil kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende ehitusplatsil viimise aeg.

Muudatuste väljatöötamisel tehti koostööd ehitusettevõtjate liiduga. Nende soovil võetakse kasutusele elektrooniline registreerimissüsteem, kus töötajad fikseerivad kaardiga oma objektile sisenemise ja väljumise aja.

Seadus rakenduks aastal 2023.