Sa oled siin

Eesti saab alustada Euroopa taasterahastu kasutamist

28. oktoober 2021 - 13:53

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas neljapäeval Eesti plaani Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks. Eesti saab nüüd asuda ellu viima pea miljardi euro suuruse taastekavaga plaanitud investeeringuid ja reforme.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul läheb üle poole vahenditest teadusmahukama majanduse toetuseks. "Rõhk on reformidel, mis Eesti tulevikukindlamaks muudavad ja soov on veel enne selle aasta lõppu taasterahastu vahendeid kasutama hakata," ütles Keit Pentus-Rosimannus. Hinnanguliselt on taastekava positiivne kumulatiivne mõju Eesti majandusele kümne aasta jooksul üle 6 protsendi SKPst.

Rahandusministri sõnul läheb taastekava raha  kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, säästvatele transpordi ja energialahendustele, tervishoidu. Pea kolmandik kava mahust on mõeldud otseselt siiretena ettevõtlussektorile erinevate meetmete kaudu. "Kava kaudu on oodata kokku ligikaudu 265 miljonit täiendavaid erainvesteeringuid 6 aasta jooksul ehk ligikaudu 44 miljonit keskmiselt aastas. Kui kasutame seda raha targalt, saab Eesti majandus uue ja nutika hoo," rääkis Pentus-Rosimannus.

Taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmine nõukogus võimaldab teha Eestile eelmakse 126 miljoni euro ulatuses ehk ligikaudu 13 protsenti Eestile eraldatud kogusummast. Edasised väljamaksed toimuvad 1-2 korda aastas vastavalt Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitavale rahastamislepingule ning taaste- ja vastupidavuskavas fikseeritud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisele.

Eesti saab nüüd käivitada kavas planeeritud reformid ja investeeringud ning alustada projektide ellu viimisega. „Hetkel on valmimas siseriiklik õigusraam kava rakendamiseks ning ministeeriumides käivad ettevalmistused meetmete avamiseks,“ selgitas rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. Suurem osa toetusmeetmetest käivituvad 2022. aasta esimeses pooles.

Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole. Kui suure rahastuse Eesti täpselt saab, selgub 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu.

"Lõplik toetussumma sõltub sellest, kuidas meie majandusel on viimastel aastatel võrreldes teiste Euroopa riikidega läinud," selgitas Tomingas. Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro osas. Kui palju sellele täpselt lisandub, selgubki järgmise aasta suvel.

Hinnanguliselt on taastekava positiivne kumulatiivne mõju Eesti majandusele 6,2 protsenti SKPst kümne aasta jooksul. Ligikaudu 72 protsenti kogumõjust tuleneb siseriikliku tarbimise ja investeeringute kasvust ning 28 protsenti lisandub ekspordi kaudu. Kui eksport kõrvale jätta, on positiivne mõju 4,44 protsenti kümne aasta jooksul.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte. Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning energiasalvestuse pilootprojektide elluviimisse.

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOVide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

Taastekavas plaanitud Tallinna haigla väljaarendamisega seotud investeeringute eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine.

Vaata ka:
www.rrf.ee

Veel uudiseid samal teemal

05.11.2021|Rahandusministeerium

Eurotoetuste investeerimisstrateegiale jagus rohkelt tagasisidet

Äsja lõppenud avaliku konsultatsiooni käigus andis järgmise seitsme aasta eurotoetuste investeerimisstrateegiale tagasisidet 24 organisatsiooni ja ettevõtet, kokku esitati 557 ettepanekut või küsimust.

07.10.2021|Rahandusministeerium

Valmis Eesti regionaalabi osakaalude ettepanek järgmiseks perioodiks

Valitsus kiitis heaks riigihalduse ministri ettepaneku Euroopa Komisjonile, millega määratakse Eesti regionaalabi osakaalud aastateks 2022-2027. Ettepanekus arvestatakse maksimaalsete võimalike regionaalabi määradega, mida Eestis lubatakse anda.