Sa oled siin

Eesti majandus trotsib globaalseid pessimistlikke meeleolusid

29. november 2019 - 13:46

Vaatamata jahenevale konjunktuurile oli Eesti majanduskasv kolmandas kvartalis endiselt kiire, ulatudes 4 protsendini. Kasvu näitasid pea kõik tegevusalad, ehituse negatiivse panuse kompenseeris põllumajanduse kasvanud kasumlikkus, kuid energeetikasektor on taandumas. Palgatulu kasv jätkus endises tempos ja tarbijate käitumine püsis konservatiivsena. Ettevõtete kasumid on üha enam surve all.

Ettevõtjate usk soodsa konjunktuuri jätkumisse on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt vähenenud juba kaks aastat. Saksamaa tuules on majandususaldus olnud järsus languses nii Soomes, Rootsis kui ka Eestis, samas Lätis ja Leedus ei ole meeleolud seni oluliselt halvenenud. Ettevõtjate pessimismile vaatamata püsib tarbijate kindlustunne siiski kõrgel, kuna töökohti luuakse juurde ja palgakasv püsib kiire.

Kolmandas kvartalis panustasid pea kõik tegevusalad, selges languses olid vaid energeetika koos mäetööstusega ja ehitus. Põllumajanduse kasumite kiire kasv tuleb aastatagusest kehvast saagist ja ei tarvitse järgmisel aastal jätkuda, kuid energeetika madalseis on ilmselt püsivama loomuga. Ehituse langus võib jääda lühiajaliseks, kui oodatav majanduskasvu aeglustumine jääb mõõdukaks. Jätkuvalt läheb väga hästi info ja side valdkonnal, kaubanduses ja kutsetegevuses, sealhulgas inseneridel, arhitektidel ja juristidel. Positiivses suunas mõjutas kasvu alkoholiaktsiisi langetamine, mis tõi kaasa ühekordsed muutused kaupluste soetuses ning piirikaubanduses.

Kuna tööpuudus on jätkuvalt languses, siis püsib ka palgakasv kiire, ulatudes 8 protsendini. Ettevõtlusstatistika põhjal ületab palgatulu kasv kasumite kasvu juba kuuendat aastat. Samas on kriisist alates olnud ettevõtete investeeringud tagasihoidlikud eelkõige tootmisvõimsuste piisavuse tõttu. Sellel aastal on ettevõtete investeeringud kesiste tulevikuväljavaadete taustal näidanud üllatavalt kiiret kasvu, samuti püsib kiire eluasemeinvesteeringute tempo. Elanike tarbimiskäitumine on tervikuna vaadates endiselt säästlik, suur kriis tundub olevat inimesed muutnud oluliselt ettevaatlikkumaks.

Vaatamata jätkuvalt jahenevale konjunktuurile kiirenes majanduskasv üllatuslikult kolmandas kvartalis Eestile lisaks ka Soomes ja Rootsis. Nende riikide käekäik on Eesti majanduse jaoks väga oluline. Pole välistatud, et meeleolud ettevõtluses on eelmise kriisi varjus üle Euroopa põhjendamatult pessimistlikud ja majanduskasvu aeglustumine võib jääda oodatust tagasihoidlikumaks.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Veel uudiseid samal teemal

31.10.2019|Rahandusministeerium

Riigihangete panus Eesti majandusse kasvas möödunud aastal 2,7 miljardi euroni

E-hangete osakaal riigihangetes kasvas Eestis 96 protsendini, mis on  erakordselt hea tulemus võrreldes Euroopa riikide näitajatega. Ka uue riigihangete registri kasutusele võtmine oli oluline areng riigihangete valdkonnas möödunud aastal. See selgub täna valitsusele tutvustatud riigihangete valdkonna aasta ülevaatest.

31.05.2019|Rahandusministeerium

Eesti majanduses jätkuvad head ajad

Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus.