Sa oled siin

Eesti inflatsiooni erinevus euroalaga kahanes viimase aja väikseimaks

7. märts 2019 - 13:13

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus jaanuari 2,7 protsendilt veebruaris 2 protsendini. Euroalal kiirenes inflatsioon toidu ja energiahindade tõusu tõttu 1,5 protsendini.

Viimase nelja kuu jooksul on inflatsioon oluliselt aeglustunud. Kui mullu oktoobris oli tarbijahindade tõus viimaste aastate kiireim, ulatudes 4,4 protsendini, siis veebruaris alanes see 2 protsendini toidu ja energia hinnatõusu pidurdumise ning maksumeetmete mõju vähenemise tõttu. Kuna elektri börsihind alanes aasta alguse kõrgtasemelt ning veebruaris taandus välja aastataguse alkoholiaktsiisi tõusu mõju, kujunes erinevus euroala inflatsiooniga kahe aasta väikseimaks.

USA ja Hiina kaubanduskokkuleppe saavutamise ootuses nafta hind veebruaris mõnevõrra tõusis ning on nüüd sarnasel tasemel aastataguse ajaga. See kehtib ka siinsete kütusehindade kohta. Kuigi soojemad ilmad tõid kaasa elektri börsihinna languse veebruaris, on see varasemate aastatega võrreldes jätkuvalt kõrge. Tulevikutehingute kohaselt võib madalamat elektri hinda oodata alles järgmisel aastal.

Lisaks võib esile tõsta riiete tavapärasest kauem kestnud allahindlusi, välisturistide arvu langusega kaasnenud majutuse odavnemist ning madalaid toidutoorme hindu välisturgudel, mis hoiavad ka toiduhindade tõusu meil tagasihoidlikuna.

Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi koos korrigeeritud inflatsiooniootusega aprilli alguses.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

 

Veel uudiseid samal teemal

07.12.2021|Rahandusministeerium

Kallis energia kergitab inflatsiooni meil ja euroalal

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 1,8 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 8,8 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul kallineva energia ja väiksemas ulatuses ka teiste kaubagruppide kallinemise tõttu 4,9 protsendini.

05.11.2021|Rahandusministeerium

Kallinenud energiahinnad moodustavad poole inflatsioonist

Kiire majanduste taastumine kriisist on suurendanud nõudlust energiakandjate, eelkõige gaasi järele ja põhjustanud seeläbi Euroopas, aga ka teistes piirkondades energiahindade kiire tõusu. Selle tulemusena on inflatsioon jõudnud tasemele, mida pole üle 10 aasta täheldatud.