Sa oled siin

Eesti avaliku sektori investeeringute juhtimine on tõhus

12. detsember 2018 - 22:02

Eesti avaliku sektori investeeringute juhtimine on üldiselt tõhus ja kogu maailma arvestuses heal tasemel, selgub kaks nädalat Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missiooni esialgsetest tulemustest.

Rahandusministeeriumi kutsel Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missioon tutvustas esialgseid ettepanekuid avaliku sektori investeeringute planeerimise ja läbiviimise kohta Eestis.

“Mul on hea meel, et Rahvusvahelise Valuutafondi missiooni esialgne hinnang avaliku sektori investeeringute juhtimisele Eestis on üldiselt positiivne. Mitme näitaja poolest oleme seni hinnatud riikide hulgas parimad,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Kuid siiski peame otsima ja leidma viise, kuidas avalik sektor investeeringuid veel tõhusamalt välja valida ja ellu viia saaks. Peame kasutama meile usaldatud raha, nii et sellest ühiskonnale kõige rohkem kasu oleks.”

Minister Tõniste sõnul on IMFi nõuanded väga väärtuslikud. “Soovime, et Eesti avalik sektor oleks maailma parim. Taseme hoidmisel ja parandamisel kulub marjaks ära suure rahvusvahelise kogemusega ekspertide nõuanded,” ütles Tõniste.

IMFi hinnangul kuulub Eesti seniste uuringute põhjal juba praegu oma kategoorias kõige tõhusamate ja tugevamate institutsioonidega riikide hulka, kuid missiooni tulemuseks on 2019. aasta alguses valmivad täpsemad ettepanekud investeeringute tõhusamaks juhtimiseks. Analüüsi läbiviimisesse on kaasatud lisaks rahandusministeeriumi, IMFi ja Maailmapanga asjatundjatele ka eelarvenõukogu, riigikontroll, mitmed ministeeriumid ning nende allasutused.

“Jagame Rahvusvahelise Valuutafondi ekspertide seisukohta, et riigil on vaja keskset pikaajalist arengustrateegiat koos olulisemate investeeringute kokkuleppega,” ütles rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali. “Just selleks olemegi koostöös riigikantseleiga käivitanud valitsuse pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koostamise.“

Missiooni hinnangul on Eestis tugev ja hästi toimiv fiskaalraamistik ning riigi eelarvestrateegia. Asutuste omavaheline koostöö toimib hästi ja investeeringute puhul arvestatakse hoolduskuludega. Samuti on väga heal tasemel riigihangete korraldus ja riigi rahavoogude juhtimine, projektide rakendamine ja riigi varade seire ja juhtimine.

Osa tõhusalt toimivaid protsesse tuleks IMFi soovitusel formaliseerida õigusaktides, kehtestades osa praegusi toimivaid praktikaid õiguslikult siduvate nõuetena. Näiteks on juba praegu tavaks rahastamisel eelistada juba käimasolevaid projekte enne raha eraldamist uutele, kuid see võiks olla otsesõnu sätestatud ka õigusaktides.

Samuti võiks avaliku sektori investeerimisprojekte võiks juhtida ühtse integreeritud portfellina. IMFi missioon soovitab seada sisse kümne aasta perspektiiviga suuremate investeeringute kava, et suured investeeringud planeerimisjärgus süstemaatiliselt ette valmistada ja hinnata. Kõik projektid peaksid läbima standardiseeritud hindamise, nii et eelarvete koostamisel ja projektide rahastamisotsuste tegemise järgus saaks otsuste tegijad valida standardiseeritud hindamise läbinud projektide pingereast kõige tõhusamad ja kuluefektiivsemad investeeringud.

IMFi tehnilise abi missiooni juhtis Christiane L. Roehler IMFi eelarve osakonnast, delegatsiooni kuulusid ka Ashni Singh, Willie du Preez, varem IMFis, Maailmapangas ja Norra rahandusministeeriumi juhtkonnas töötanud konsultant Eivind Tandberg ning Maailmapanga esindajad Jonas Arp Fallov ja Carmen Calin Elena.

Missioon lähtub IMFi finantskriisi järel väljatöötatud metoodikast, mille eesmärk on aidata riikidel avaliku sektori investeeringuid tõhustada. Hindamise raames analüüsitakse jätkusuutlike investeeringute planeerimist avalikus sektoris, investeeringute jaotamist sektorite ja projektide vahel ning projektide rakendamist.

Valitsussektori investeeringud moodustavad järgnevatel aastatel 6 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid tasemeid. Aastatel 2019–2022 on valitsussektori investeeringuid kavas kokku 3,9 miljardit eurot.

Igal aastal on investeeringuteks kavandatud ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest. Praegu riigikogus menetletavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus on investeeringuteks kavandatud 988 miljonit eurot.

Investeeringute abil rajab valitsus muu hulgas tuleviku koolivõrku, ehitab teid ja sildu, loob uusi infotehnoloogilisi lahendusi ja edendame ettevõtlust. Investeeringutega edendatakse majandusaktiivsust ning lahendatakse olulisi ühiskondlikke probleeme. Pikemas vaates aitavad investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadusse tõsta Eesti elatustaset.

Vaata ka rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõuniku Joonas Pärensoni kirjutist “Kuidas investeeringuid targemini juhtida?” rahandusministeeriumi blogis.   

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2020|Rahandusministeerium

Valitsus kinnitas riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelmise aasta riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande.

Eelmise aasta lõpus kuulus riigile osalus 29 äriühingus, neist ainuomandis 24. Riigi üldine suund on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel.

08.09.2020|Riigikantselei

Ida-Virumaa ootab selget sihti ja elanike kaasarääkimist

Täna toimub Ida-Virumaa õiglase ülemineku programmi avalik veebiarutelu, mille fookuses on piirkonna edasine areng ning sellega seotud võimalused. Keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku planeerimisel keskendutakse seekordsel kohtumisel elu- ja  looduskeskkonnale ning inimeste võimalustele osaleda ühiskondlikes protsessides.