Sa oled siin

Balti riigid tähtsustavad koostööd rahapesu tõkestamisel ja kapitaliturgude arendamisel

10. Juuni 2019 - 10:21

Tallinnas kohtusid kolme Balti riigi rahandusministeeriumite ametnikud, et arutada finantsturgude arenguga seotud küsimusi ning samuti kolme riigi samme rahapesu tõkestamist puudutava seadusandluse osas. 

Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul on sellised töised kohtumised kolme riigi ministeeriumite vahel väga olulised. „Nii finantsturgude arengu kui ka eelkõige rahapesu tõkestamisega seotud teemad on kolme Balti riigi rahandusministeeriumitel sarnased. Rahapesu tõkestamisega seonduv ei ole ju kunagi ainult ühe riigi teema ja piiriülene koostöö ning regulaarne infovahetus naabritega on hädavajalik. Väga oluline on ühtlustada arusaamu ka selles osas, kuidas juhtida mõistlikult riske globaalselt kiiresti arenevates valdkondades, nagu fintech ja virtuaalvääringud,“ selgitas Ross.

„Võtame rahapesuvastast võitlust täie tõsidusega ja jätkame oma jõupingutusi, et meie rahanduskeskkond oleks jätkuvalt aus ja läbipaistev,“ lisas Ross. „Eesti ei ole koht rahapesuks.“

Koostöö regulatsiooni ühtlustamisel on oluline ka kohalike kapitaliturgude arendamisel. Iga Balti riiki eraldi on tihti investorite huvi äratamiseks liiga väike ja investorid eelistavad piirkonda vaadata tervikuna. Võimalikult sarnane kapitaliturgude regulatsioon kõigis Balti riikides ja investeerimispiirangute leevendamine aitaks meelitada piirkonda rohkem investoreid ja edendada sellega kõigi kolme riigi majandust.

Kolme riigi rahandusministeeriumid teevad praegu koostööd ka ühise pandikirjade regulatsiooni loomiseks kõigis Baltimaades. See lihtsustaks siin tegutsevate pankade pandikirjade väljaandmist kolmes riigis korraga ja suurendaks seega huvi pandikirjade vastu.

Rahapesu tõkestamine on üks tänavu kevadel ametisse astunud Eesti valitsuse prioriteetidest. See kajastub nii koalitsioonilepingus, valitsuse tegevusprogrammis kui ka möödunud nädalal heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegias. Et tõhustada võitlust rahapesuga, plaanib valitsus järgmise nelja aasta jooksul panustada uurimisvõimekuse suurendamisesse ligi 6,4 miljonit ning kohtueelse kriminaalmenetluse võimekuse parandamisesse 1,3 miljonit eurot.

Riigikogu menetluses on praegu virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtivaid regulatsioone karmistav eelnõu. Kehtiv tegevuslubade väljastamise süsteem vajab täiendamist esimesel võimalusel ja seetõttu oleks kohane, kui riigikogu võtaks selle vastu enne suvepuhkust.

Veel uudiseid samal teemal

Kagu-Eesti programmi ühe suunana toetatakse piirkonna ettevõtlust. Pildil arvelaude, rahatäht ja rahakassa.
19.07.2019|Rahandusministeerium

Riik annab hoogu Kagu-Eesti ettevõtluse ja töövõimaluste arendamiseks

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme, millega riik toetab Kagu-Eesti ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas.

10.07.2019|Rahandusministeerium

E-riigihanked lähenevad sajale protsendile

Möödunud aastal korraldati kokku 7854 riigihanget, vähenedes aastaga pea veerandi võrra, selgub rahandusministeeriumi koostatud riigihangete ülevaatest. Samas kasvas hangete kogumaksumus 0,4 miljardit, moodustades esialgsel hinnangul kokku 2,5 miljardit eurot. Elektrooniliselt korraldati mullu 96% hangetest, kasvades aastaga 3%.