Sa oled siin

Augusti maksulaekumine kasvas 7,1 protsenti

12. oktoober 2021 - 12:00

Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 722 miljonit eurot maksutulu, mida on 11 protsenti rohkem kui eelarvesse kavandatud.

Võrreldes 2020. aasta augustiga kasvas maksulaekumine 7,1 protsenti. Suvekuudel on tasumiste kasv võrreldes eelmise aastaga aeglustunud ning seda peamiselt tarbimismaksudest tulenevalt.

Tööjõumakse mõjutav palgafond jätkas augustis kiiret kasvu

Palgafondi kasv ulatus augustis 10,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga, kasvas nii keskmine töötasu kui töökohtade arv (vastavalt 6,3 ja 3,8 protsenti). Töökohtade arv augustis oli möödunud aastast suurem 23 800 võrra, ent jäi 3500 töökoha võrra alla 2019. aasta tasemele.

Sektoritest vedas augustis palgafondi kasvu info ja side (23,3 protsenti), seesektor on ka kolme ja 12 kuu keskmise palgafondi kasvu liider (vastavalt 22,1 ja 15,9 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas augustis 10,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kasv püsis kõrgel tasemel vaatamata töötukassa töötasu hüvitise lõppemisele, kasvu toetas tööturu positiivne areng.  Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas augustis võrreldes eelmise aastaga 10,8 protsenti. Sarnaselt sotsiaalmaksule toetab head laekumist tööturul toimuv.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine langes augustis 25,8 protsenti ehk ligi 11 miljoni euro võrra. Langus tulenes riigiettevõtete jaotatud kasumi puudumisest sel aastal – eelmise aasta augustis laekus Riigi Kinnisvara ASilt ja Tallinna Sadamalt 13,8 miljonit eurot tulumaksu. Erasektori tulumaks jaotatud kasumilt kasvas augustis üle kahe miljoni euro võrra, tulumaks erisoodustustelt ligi miljoni euro võrra.

Käibemaksu tasumise kasvu augustis toetas kõrge majandusaktiivsus ja eratarbimine

Augustikuus suurenes käibemaksu tasumine esimese poolaasta keskmise kasvuga võrreldes 12 protsendipunkti võrra aeglasemalt, kuid on endiselt tempokas (8,3 protsenti). See on tingitud mullu teise poolaasta käibemaksu tasumise kõrgemast võrdlustasemest, erinevalt aasta esimesest poolest, mil valdas madalseis. Ettevõtete kogukäibe hoogne tõus (25 protsenti) tulenes tegevusalade laiapõhjalisest kasvust, mis peegeldab ka 15protsendilist taastumist üle kriisieelse 2019. aasta taseme. Samas toetab käibemaksu tasumise suurenemist kuust kuusse kiirenev inflatsioon, mis küündis augustis 5 protsendini. Positiivset trendi näitab käibemaksuvõla dünaamika, näitaja kahanes kuuga 2 miljoni euro võrra 175 miljonile eurole.

Esimese kaheksa kuuga on käibemaksu tasutud 1,77 miljardit eurot, mis ületab nii 2020. kui ka 2019. aasta taseme vastavalt 16,3 ja 10,6 protsendiga. Tegevusaladest panustas augustis käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ehk jae- ja hulgikaubandus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 12 ja 27 protsenti. Kaubanduse puhul mõjutas enim mootorikütuste jae- ja hulgimüük, mida toetas diislikütuse ja bensiini hinnakasv aastases võrdluses vastavalt 23 ja 16 protsenti. Mootorsõidukite müügi kasvu panustas enim sõiduautode ja väikebusside müük.

Aktsiiside tasumiste kasv on suvekuudel aeglustunud

Aktsiiside tasumine võrreldes aasta varasemaga küll kasvas augustis, kuid on oluliselt tagasihoidlikum aasta alguse kasvudest. Suveperioodil kokku püsisid siiski aktsiiside tasumised mõnevõrra kõrgemad kui aasta tagasi, kasvu panustas eelkõige sisetarbimine, kuna välisturism on võrreldes aasta varasemaga vähenenud. AS Tallink Grupi ametliku statistika kohaselt vähenes suvekuudel reisijate arv Eesti-Soome liinidel kokku 38,6 protsenti.

Alkoholiaktsiisi tasumine suurenes augustis 4,5 protsenti võrreldes aasta varasemaga ning tulenes eelkõige kange alkoholi deklareerimise suurenemisest. Suve viimasel kuul suurenesid kange alkoholi kogused 6,6 protsenti ning sellega pöördus kasvule ka kumulatiivne kasv. Õlle deklareerimine liikus võrreldes kange alkoholiga aga vastupidises suunas ning deklareerimine vähenes 2,3 protsenti.

Kütuseaktsiisi tasumine augustis vähenes 2 protsenti võrreldes eelmise aastaga, kuid tasumine üldiselt oli tavapärane ning vastab prognoositud tasemele. Vähenemist aitab selgitada ka eelmise aasta augustikuu pisut kõrgem tasumine, mille tingis eelkõige eelmise suve omapära, kus inimesed reisisid rohkem autodega.

Vähenenud on just bensiini deklareerimine, mis peegeldab eratarbijate käitumist. Lisaks mõjutavad tarbimist ka jaehinnad, mis augustis võrreldes aasta varasemaga suurenes bensiinil 16 protsenti ja diislikütusel 23 protsenti. Hinnatõus on aeglustanud ka diislikütuse deklareerimise kasvutempot. Samal trajektooril deklareerimisega liiguvad ka diislikütuse ja bensiini müügid - bensiini müük langes 7,2 protsenti (eelkõige on vähenenud E98 müük) ja diislikütuse kasvutempo aeglustus 5,0 protsendile võrreldes eelmise aastaga.   

Diislikütuse aktsiisimäära langetamise positiivne mõju avaldub piiriülese tankimise statistikas

Piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on ka käibemaksu tagasi küsitud paljudes erinevates Euroopa riikides toimunud tankimistelt. Deklaratsioonidelt saadud info põhjal saab aga hinnanguliselt öelda, kui suured on Eesti ettevõtete tankimismahud erinevates riikides ning kuidas on need ajas muutunud.

Joonisel 1 on toodud eraldi välja riigid, kust Eesti ettevõtted enim tangivad, nendeks on Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome ja Saksamaa ning ülejäänud Euroopa Liidu riigid on koondatud viimasesse kategooriasse. Piiriülene tankimine ei võrdu piirikaubandusega, mida on võimalik mõjutada Eesti kütuseaktsiisi määrade muutumisega. Transpordiettevõtted tangivad vajaduspõhiselt või on oma tankimislogistika sihistanud kindla riigiga. Üldjuhul on tankimiste mahud erinevates riikides püsinud aastaid suhteliselt stabiilsed ning aastased kasvud liikunud koos üldise majanduskasvuga.

Joonisel eristuvad selgelt kaks riiki:  võrreldes 2015. aastaga on kõige enam kasvanud Läti ja Leedu tankimismahud, alates 2016. aastast on need mitmekordistunud ning eelkõige nende riikide puhul saame rääkida täiendavast piirikaubandusest. Aastatel 2016 ja 2017 tõsteti Eestis diislikütuse aktsiisimäärasid ning see tõi kaasa täiendava piirikaubanduse tekkimise naaberriikidega, mis aasta aastalt kasvas. Kui 2015. aastal moodustasid Lätis ja Leedus tankimine kõikidest piiriülestest tankimistest ca 9 protsenti (7 miljonit liitrit), siis 2019. aastal oli nende osakaal juba kogu tankimisest 43 protsenti (65 miljonit liitrit).

Möödunud aastal langes tankimine enamikus riikidest. Selle põhjus on COVID-19 pandeemiast põhjustatud tervise- ja majanduskriis, mis mõjutas oluliselt ka kaubavahetust. Lätis ja Leedus tankimine vähenes aga oluliselt rohkem ning osakaal kogu Euroopa Liidu tankimismahust langes 33 protsendile. Siinkohal ei ole põhjuseks ainult ülemaailmne kriis, vaid ka Eesti diislikütuse aktsiisimäära langetus on andnud oma panuse tankimiste vähenemisele. Hinnanguliselt liikus Lätist ja Leedust eelmisel aastal tagasi Eestisse 25-30 miljoni liitri diislikütuse tankimine. Teiste riikide osa, mis madalama hinna tõttu Eestisse tagasi toodi, hindame pigem marginaalseks.

Merliin Laos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Joonis 1. Eesti ettevõtete piiriülene tankimine riigiti aastatel 2015–2020


Tabel 1. Augusti maksutulu

 

Veel uudiseid samal teemal

30.09.2021|Rahandusministeerium

Järgmise aasta riigieelarve toob omavalitsustele lisaraha

Valitsus kiitis täna heaks 2022. aasta riigieelarvest kohalikele omavalitsustele suunatavate vahendite mahu. Eelmisel nädalal toimunud läbirääkimistel keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel vaadati üle tuluprognoos ja arutati muu hulgas kohalike teede hoolduskulude küsimust.

10.09.2021|Rahandusministeerium

Juuli maksulaekumine kasvas 7,8 protsenti

Juuli eest tasuti maksu- ja tolliametile 781,9 miljonit eurot maksutulu, mida on 7,8 protsenti enam kui 2020. aasta samal kuul.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on eelarvest täidetud kokku 62,1 protsenti, täpsemad andmed leiab tabelist 1.

Käibemaksu tasumise kasv on majandusaktiivsuse ja eratarbimise taastumise toel endiselt kiire