Sa oled siin

Arendaja esitas Eesti-Soome raudteetunneli eriplaneeringuks täiendatud taotluse

2. mai 2019 - 14:12
Eriplaneeringu algatamise või mitte algatamise otsustab valitsus. Juhul, kui riigi eriplaneering algatatakse, on eriti oluline hinnata mõju nii loodus- kui ka elukeskkonnale.
Eriplaneeringu algatamise või mitte algatamise otsustab valitsus. Juhul, kui riigi eriplaneering algatatakse, on eriti oluline hinnata mõju nii loodus- kui ka elukeskkonnale.

Advokaadibüroo Sorainen saatis Finest Bay Area Development Estonia OÜ nimel rahandusministeeriumile täiendatud taotluse Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli ja sellega seotud tehissaare eriplaneeringu algatamiseks.

„Piirkonna arengu ja hea transpordiühenduse nimel väärib Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli projekt kaalumist, sest sellest saab kasu nii pealinna ümbrus kui ka kogu Eesti laiemalt,“ nägi riigihalduse minister Jaak Aab positiivseid külgi eriplaneeringu algatamiseks. „Küll aga on väga oluline eelnevalt täpselt selgeks teha kõik võimalikud kaasnevad kohustused, riskid ja kasutegurid. Kui riigi eriplaneering algatatakse, on eriti oluline hinnata mõju nii loodus- kui ka elukeskkonnale,“ ütles riigihalduse minister Aab.

Esialgses, möödunud aasta lõpus esitatud taotluses oli mitmeid küsimusi, mis vajasid erinevate ministeeriumite hinnangul põhjalikumalt lahti selgitamist. Seetõttu palus rahandusministeerium esitada arendajal raudteetunneli projekti eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks täiendavaid andmeid. Lisainfot küsiti kavandatava tegevuse eesmärgi, finantseerimiskava, ajakava ja muu kohta. Tunneli puhul on tegemist rahvusvahelise mõõtmega strateegilise taristu osaga, mistõttu tuleb juba enne võimalikku planeeringu algatamist asjaolud täpsemalt välja selgitada.

„Näeme, et Eesti ja Soome vahelise tunneli näol on tegemist olulise ja perspektiivse projektiga. Väga tähtsal kohal on selles riikide omavaheline koostöö ja seda projekti kõikides etappides,“ ütles riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen. „Järjepideva koostöö tagamiseks on oluline sõlmida ka Eesti ja Soome vaheline ühiste kavatsuste memorandum,“ tõi Klasen välja riigi huvi.
Samuti on riigi jaoks oluline, et kavandatav raudteetunnel ühendatakse Rail Baltica trassiga nii reisijate kui ka kaubaveol. 

Järgmisena esitab rahandusministeerium täiendatud taotluse teistele ministeeriumitele ja asutustele, paludes neil hinnata, kas taotlus on piisav riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Lõpliku otsuse langetab valitsus.

Lisainfo raudteetunneli riigi eriplaneeringu taotluse kohta on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Veel uudiseid samal teemal

14.10.2019|Rahandusministeerium

Aab tutvub teisipäeval Narva tööstuspargi ning kultuuri- ja ettevõtluskeskusega

Riigihalduse minister Jaak Aab külastab teisipäeval, 15. oktoobril riigilt investeeringuteks toetust saanud Narva tööstusparki ja sealseid ettevõtteid. Samuti tutvub minister Narva kultuuri- ja ettevõtluskeskuses asuva Vaba Lava, Eesti keele maja ja loomeinkubaatoriga OBJEKT.

11.10.2019|Rahandusministeerium

Riik ootab jätkuvalt Tallinna-Helsingi tunneli jaoks ammendavat infot

Tallinna-Helsingi vahelist tunnelit rajada sooviva Peter Vesterbacka ettepanekul kohtus riigihalduse minister Jaak Aab täna projekti arendaja ja rahastajaga. Minister kinnitas kohtumisel, et riik vajab endiselt infot tunneli projekti kohta seisukoha kujundamiseks.