Sa oled siin

Aprilli maksulaekumine kasvas pea 15 protsenti

10. juuni 2021 - 16:09

Aprilli eest tasuti maksu- ja tolliametile 670,8 miljonit eurot maksutulu, mida on 14,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Selle aasta nelja esimese kuuga on eelarvest täidetud 32,0 protsenti (vt tabel).

Maksutulu kiire kasv tuleneb eelkõige eelmise aasta võrdlusandmetest, sest märtsist alguse saanud COVID-19 pandeemia põhjustas madalama laekumise aasta tagasi, sh maksuvõla olulise suurenemise, viimane on järkjärgult vähenemas.

Käibemaksu positiivsed signaalid jätkuvad

Käibemaksu tasumise kiire kasv aprillis on tingitud mullu kriisi põhjustatud madala taseme ning selle aasta jõulise majandusaktiivsuse taastumise toel. Esimese nelja kuuga on tasutud 804 miljonit eurot, mis ületab nii 2020 kui ka kriisieelse 2019. aasta taseme, vastavalt 19 ja 5,9 protsendiga. Ettevõtete kogukäibe kasv kiirenes aprillis tugeva nõudluse toel 27 protsendini.

Tegevusaladest panustas käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ehk jae- ja hulgikaubandus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 27 ja 95 protsenti. Jaemüüki iseloomustas aprillis üsna laiapõhjaline kasv, sealjuures oli tugevas kasvus (+30 protsenti) müük posti ja interneti teel. Mootorsõidukite tasumise tõus tulenes eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi suurenemisest.

Aktsiiside tasumise kasvu veab alkoholiaktsiis

Aktsiiside tasumine kasvas aprillis võrreldes eelmise aastaga 13,2 protsenti, kasvu vedas alkoholiaktsiisi tasumine. Selle põhjustas eelmise aasta madal alkoholiaktsiisi tase, mis tulenes mullu märtsis suurenenud soetusest, mida aprillis veel realiseeriti.

Alkoholiaktsiisi tasumise kumulatiivne kasv pöördus aprillis kasvule ning aasta esimese nelja kuu tasumine kokku on suurenenud 3,1 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Piirangutest on enim mõjutatud kange alkoholi deklareerimine, mis küll aprillis suurenes võrreldes eelmise aastaga, kuid on nelja kuu kokkuvõttes 4,9 protsenti madalam kui aasta varem samal perioodil. Õlle deklareerimine on nelja kuu kokkuvõttes suurenenud 2,9 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Kütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis 16,9 protsenti, kasvu panustasid nii bensiin kui diisel, aga ka baastase oli madal, kuna eelmise aasta aprillis kehtis eriolukord, mis vähendas eriti bensiini deklareerimist. Võrreldes eelmise aasta aprilliga suurenes mootorikütuste müük 24,1 protsenti ning nelja kuu kokkuvõttes on mootorikütuste müük kasvanud 12,7 protsenti. Kasvu veab eelkõige suurenenud diislikütuse müük.

Tööjõumakse mõjutab keskmise palga kasvu kiirenemine

Tööjõumakse mõjutava palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv kiirenes aprillis 7,3 protsendile (vt joonis), mis tulenes peamiselt keskmise palga kasvu kiirenemisest 8,9 protsendile, töökohtade arv vähenes samas 1,3 protsenti. Töötukassa töötasu hüvitise mõju palgafondile oli 2,5 protsendipunkti. Sektoritest vedas aprillis palgafondi kasvu tervishoid (+27,0 protsenti), teisel kohal oli info ja side (+21,5 protsenti). Need kaks tegevusala veavad ka 3 ja 12 kuu keskmist palgafondi kasvu.

Aprillis kiirenes keskmise palga kasv 8,9 protsendile eelkõige preemiate/ületunnitasude tõttu. Palga hulka ei ole siin arvestatud Töötukassa poolt makstavat töötasu hüvitist. Sektoritest vedas keskmise palga kasvu tervishoid (+21,8 protsenti), teisel kohal oli ehitus (+14,0 protsenti).

Töökohtade arvu langus aeglustus aprillis 1,3 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Kõige rohkem kasvas töökohtade arv infos ja sides (+7,2 protsenti), teisel kohal oli tervishoid (+5,3 protsenti). Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on viimastel kuudel mõnevõrra kasvanud ulatudes aprillis 58,0 protsendini. Töötamise registri andmetel pöördub töökohtade arv mais kasvule.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas aprillis 11,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga, kõrge kasvu peamiseks põhjuseks oli eelmise aasta madal baas, kuna toona rakendusid COVID-19 piirangud ja kasvas maksuvõlg. Eelarvega võrreldes oli aprilli tasumine 28 miljonit eurot ja nelja kuuga 94 miljonit eurot prognoositust suurem, mis tuleneb eelkõige 2020.a tööturu oodatust paremast arengust aga aprillis ka preemiatest/ületunnitasudest ja töötukassa hüvitisest (6,6 miljonit eurot).

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa, ilma kohalikele omavalitsuste osata) laekumist on viimastel kuudel mõjutanud tulumaksutagastused ja pensioniealised teisest pensionisambast lahkujad. Mai lõpu seisuga on tulumaksu tagastatud 203 mln ehk 18 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal, kasv tuleneb eelkõige suuremast maksuvaba tulu nihkumisest käesolevasse aastasse. Tulumaksu juurdemääramisi oli 72 miljonit eurot ehk 12 miljonit enam kui möödunud aastal, see laekub oktoobris. Pensioniealistelt II sambast lahkujatelt on viimase kolme kuuga laekunud 21 mln, sest nemad saavad kogutud raha kohe kätte, ega pea ootama septembrini.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvab vaatamata madalama maksumäära mõjule

Aprillis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 40,9 miljoni euroni kasvades 18,2 protsenti ehk 6,3 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. Kasv tulenes eelkõige erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust. Tulumaks erisoodustustelt pöördus aastapikkusest langusest väikesele kasvule.

Nelja kuuga on juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvanud 1,6 protsenti võrreldes möödunud aastaga, sama ajaga on erasektori dividendid pankadeta kasvanud 12,4 protsenti. Lisaks jaotatud kasumi mahule mõjutab laekumist ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti). Viimane kasvab jõudsalt – nelja kuuga on seda tasutud 43,4 miljonit eurot ehk 27,8 miljonit eurot enam kui möödunud aastal.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud jaotatud kasumilt. Nelja kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 9,9 miljonit eurot ehk 2,6 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal.

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Joonis. Palgafondi (töötasu hüvitiseta) kasv, võrreldes eelmise aastaga (%) (allikas: maksu- ja tolliamet)


Tabel. Aprilli maksutulu (allikas: maksu- ja tolliamet, Rahandusministeerium)

Veel uudiseid samal teemal

30.07.2021|Rahandusministeerium

Eelnõu muudab hasartmängumaksu tulu kasutamise korda

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist.

03.06.2021|Rahandusministeerium

Maa hindamise uued alused said valitsuse heakskiidu

Riigihalduse ministri algatusel kiitis valitsus täna heaks seaduste muudatused, mille kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta seni kehtivat kodualuse maa maksuvabastust, mis jääb kehtima.