Sa oled siin

Alates tänasest saab taotleda toetust maakondade arengustrateegiate elluviimiseks

15. mai 2019 - 11:51
Riigilt saab taotleda toetust  maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimiseks.
Riigilt saab taotleda toetust maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimiseks.

Haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks kavandada ja suunata ühiselt maakonna arengut. Tänasest saab taotleda riigilt toetust selleks koostatud maakonna arengustrateegia tegevuskava elluviimiseks.


Toetuse andmisega soovib riik kaasa aidata maakondade majanduskasvule ja heaks elukvaliteediks vajalike teenuste kättesaadavusele, mida omavalitsused saavad tagada läbimõeldud ja hästi planeeritud arengustrateegiatega.

„Kui eelnevalt planeerisid maakondlikku arengut maavalitsused, siis haldusreformiga anti see vastutusrikas ülesanne omavalitsustele endile,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul annab see valdadele ja linnadele suurema sõnaõiguse oma arengu ja prioriteetide planeerimiseks. „Samas nõuab see omavalitsustelt ka enam pingutamist ja omavahelist koostööd, nägemaks laiemat, maakonnaülest pilti ning leidmaks maakonnale tervikuna parimad arengusuunad. Selleks, et aidata omavalitsustel arengustrateegiaid ühiselt ellu viia, näemegi neile ette väikse starditoetuse,“ selgitas minister Aab.

Käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 6,15 miljonit eurot, mis jaguneb maakondade vahel. Toetusmeetmesse esitatavate projektide valik tehakse iga maakonna arengustrateegia tegevuskava koostamisel või selle alusel. Meedet rahastatakse hasartmängumaksust regionaalsetele investeeringutele eraldatavast toetustest ning regionaaltoetuse eelarvest.

Taotlejaks võib olla maakonna arengustrateegia tegevuskavas kokkulepitud tegevuse eestvedaja – kohaliku omavalitsuse üksus, MTÜ, sihtasutus, äriühing, riigiasutus, avalik-õiguslik ülikool. Minimaalne toetuse suurus on 30 000 € (põhivarainvesteeringute projektide puhul 50 000 €). Maksimaalne toetuse määr on 75%. Riigiabi projektide puhul järgitakse täiendavalt riigiabi reegleid.

Maakonna tasandil valitakse välja kõige laiema mõjuulatusega projektid, mis peavad vastama järgmistele nõuetele:

- panustavad „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020" eesmärkidesse;
- panustavad maakonna arengustrateegia eesmärkidesse;
- sisalduvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas;
- on vähemalt maakondliku ulatusega mõjuga (Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie omavalitsuse ulatusega mõjuga).

Maakonna tasandil valitud projektide rahastamise ettepaneku (põhinimekiri ja 1-2 reservprojekti) esitab maakondlik arendusorganisatsioon kinnitamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Nõuetele vastavad projektid kinnitab RTK hindamiskomisjoni ettepanekul taotlemisõigusega projektide nimekirja.

Selle aasta taotlusvoorus saavad maakondlikud arendusorganisatsioonid esitada oma maakonna ettepanekud kas perioodil 15. mai – 1. juuli või 15. august – 30. september. Maakonna ettepanekud esitatakse ühtse nimekirjana maakonnale sobivamal ajal.

Toetusmeedet viiakse ellu osana riigi regionaalarengu strateegiast. Eesti regionaalarengu strateegia elluviimiseks suunab riik aastatel 2014-2020 kokku ligikaudu 324 miljonit eurot regionaaltoetusteks.

Lisainfo:
www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika/siseriiklikud-toetused#t1 
www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond

Veel uudiseid samal teemal

14.11.2019|Rahandusministeerium

Minister Aab: avalikku teenistusse on oodatud töötama teistest rahvustest inimesed

Rahandusministeeriumis valminud analüüs soovitab värvata avalikku teenistusse rohkem teistest rahvustest inimesi. Selleks koostati ettepanekud, et tõsta muukeelse elanikkonna, eriti noorte teadlikkust avalikus sektoris töötamise võimaluste kohta.

12.11.2019|Rahandusministeerium

Rahandusminister Helme: Auvere jaam alustab taas tööd selle nädala lõpus

Eesti Energia üldkoosolekut esindav rahandusminister Martin Helme kohtus täna Auveres kontserni juhtkonna, ametiühingute ning Auvere elektrijaama ehitanud General Electricu esindajatega. Ministri hinnangul on Eestile jätkuvalt oluline säilitada energiasõltumatust tagav juhitav tootmisvõimsus.