Sa oled siin

Aab: riigireformi tegevuskava sai oluliselt täiendatud

6. august 2021 - 9:58

Valitsus kiitis eilsel kabinetinõupidamisel heaks uuendatud riigireformi tegevuskava aastateks 2021-2023. Tegevuste peamisteks suundadeks on eelkõige avalike teenuste ja regionaalse koostöö tõhustamine ning e-riigi arendamine.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi hinnangul tuleb riigireformi tegevustes arvestada riigi demograafiliste trendide ja arenguvajadustega, mistõttu lisati kavasse paarkümmend uut tegevust. „Näeme täna prioriteetidena inimkesksete teenuste arendamist, piirkondlikku koostööd ja riigisektori üleüldist digiarengut,“ märkis minister.

Ellu plaanitakse viia mitmeid tegevusi, mis reformivad senist asustuste töökorraldust ja valdkondade teenuste osutamist ning aitavad riigiaparaadi toimimist tõhusamaks muuta. „Näiteks ühendame Ettevõtluse Arendamise SA ja KredExi ning analüüsime Erametsakeskuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse liitmise võimalusi,“ tõi Aab välja.

Samuti jätkub töö riigireformi varasemalt kokku lepitud  tegevustega, mis näevad ette valdkondade ja avalike teenuste tõhustamise. Edasi minnakse näiteks riigimajade rajamise, andmehalduse parendamise ning riigi IT baasteenuste ja laborite konsolideerimise järgmiste etappidega. Sügiseks töötatakse välja ettepanekud kaugtöö soodustamiseks ja riigiasutuste kontoripindade optimeerimiseks. Riigikogu tasandil jätkub ühtlasi uue tulevikku vaatava riigireformi otsuse ettevalmistamine.

Tänaseks on edukalt ellu viidud ka mitmed riigireformi 2019–2021 eesmärgid, millest juhindudes loodi näiteks ühendasutused hariduse, keskkonna, transpordi ja maaelu valdkondades. „Tunnustan asutuste juhte, eksperte ja projektijuhte tehtud töö eest! Riigiasutuste ühendamiste peamised positiivsed mõjud on toonud kvaliteetsemad avalikud teenused ja võimaldavad ressursitõhusamat juhtimist,“ rõhutas Jaak Aab.

Riigireformi 2021-2023 tegevuskava on avaldatud riigireformi veebilehel.

Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Selleks on reformi tegevused jaotatud nelja tegevussuuna lõikes: tulevikule orienteeritud riik, kohanemisvõimeline ja tegus riik, inimeste vajadustele suunatud riik ja regionaalselt tasakaalus riik. Valitsussektor korraldatakse ümber selliselt, et riigiasutuste ja omavalitsuste toimimine toetab ühiskonna terviklikku arengut ja tootlikkuse kasvu.
 

Veel uudiseid samal teemal

15.11.2021|Rahandusministeerium

Maakonnad saavad riigilt regionaalarengutoetust

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid 15. novembril taotlusvooru, kust arendusorganisatsioonid saavad taotleda vahendeid maakondlike arengustrateegiate tegevusteks 2022. aastal. Toetust rahastatakse riigieelarvest, taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2022.

11.11.2021|Rahandusministeerium

Omavalitsustele makstakse vaktsineerimistulemuste pealt toetust

Riik kutsub jätkuva koroonakriisi olukorras kohalikke omavalitsusi üles vaktsineerimist igati soodustama ja korraldama. Selleks on välja töötatud rahalised motivatsioonimeetmeid, mida omavalitsused aasta lõpuni vaktsineerimise organiseerimisel saavad silmas pidada.