Sa oled siin

Aab: riigil ja omavalitsustel on hiljutisest tormist õppida

12. november 2019 - 14:46

Kriisiolukordade sujuvaks lahendamiseks ja info operatiivseks edastamiseks peab riigis olema lisaks iga asutuse spetsiifilisele rollile üks keskne ülesannete koordineerija, tõi riigihalduse minister Jaak Aab välja olulise järelduse Lõuna-Eestit tabanud tormi tagajärgedest õppimiseks kogunenud kohtumisest.

Riigihalduse minister Jaak Aabi kokku kutsutud kohtumisel tegid ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja elutähtsate teenuste pakkujate esindajad järeldused Lõuna-Eestit tabanud tormi kahjustustega hakkama saamisest ja õppetundidest. Üheskoos arutati, kuidas edaspidi ekstreemse ilma tagajärgedega paremini hakkama saada.

„Lõuna-Eestis möllanud torm näitas selgesti kätte kitsaskohad, kus edaspidi tuleb kriisideks ja nende lahendamiseks paremini valmistuda,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Esmane kaardistus hiljutise marutuule kahjustuste lahendamises on tehtud ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja elutähtsate teenuste pakkujatega koostöös. Üheks olulisemaks õppetunniks on läbi mõelda, millised on kriisiolukorras asutuste rollid ja kes on keskne koordineerija. Samuti tuleb töötada selle nimel, et tagada edaspidi parem kütuse saamise ja mobiilside võimekus elektrikatkestuste ajal.“

Ministri sõnul tuleb parandada infoliikumist nii riigi, omavalitsuste, energiaettevõtete, sideoperaatorite kui ka kohalike elanike ja ettevõtjate vahel. „Usun, et igaüks andis tormikahjustuste leevendamiseks oma parima, nii nagu oskas, aga nüüd, kogemuse võrra targemana võib öelda, et kõik osapooled saavad järgmiseks korraks senisest palju paremini ette valmistuda,“ ütles Aab.

Tormi tagajärgedega toimetulemise tagasisidest ajendatuna soovib riigihalduse minister Jaak Aab ka valitsuses arutada, kas kehtivad seadused, kriisiplaanid ning –tegevuskavad on piisavalt selgesõnalised asutuste rollide kindlaks määramisel. „Teen valitsusele ettepaneku lahata Lõuna-Eestis olnud tormi õppetunde ka kabinetiarutelul. On tähtis üle vaadata ja kokku leppida, milline asutus ja mis tasandil võtab komplekssete kriiside korral koordineeriva rolli. Kui selguse huvides on vaja muuta õigusakte, siis tuleb valitsuses ka selles kokku leppida,“ selgitas Aab.

Lisaks on Aabi hinnangul oluline asutuste koostöös läbi töötada kõikide tasandite kriisiplaanid ning vajadusel neid täiendada. „Enam tähelepanu tuleb pöörata ka kriisikommunikatsioonile. Seekordsed karmid ilmastikuolud õpetasid, et tuleb läbi mõelda, kuidas suhelda omavahel ja informeerida kohalikke elanikke ning ettevõtjaid siis, kui ei ole mobiilisidet. Abiks tuleb siin olla ka kohalikele omavalitsustele, korraldades neile vajadusel enam kriisiõppusi ja -koolitusi,“ nimetas Aab.

Siseministeeriumi juhtimisel on novembri lõpus kogunemas valitsuse kriisikomisjon, kus on samuti päevakorras tormi õppetunnid ning lahendused edaspidiseks sujuvamaks päästetööks.
Aabi kokku kutsutud kohtumisel osalesid Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ning asedirektor Jan Trei, Võru abilinnapea Toomas Sarapuu, majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas, siseminister Mart Helme, siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Jaanis Otsla, Päästeameti direktori asetäitja Tauno Suurkivi, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ja juhatuse liige Andres Tõnissaar, RIA riigivõrgu osakonna juhataja Kaido Plovits, riigikontrolör Janar Holm ning sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikud.


Eestit tabas 27. oktoobril väga suure mõjuga torm. Ilmateenistuse andmetel mõõdeti Võrumaal ajalooline tuulekiiruse rekord 26,1 m/s, viimati puhus tuul sarnase võimsusega aastal 1971, kiirusega 25 m/s. Kui rannikualadel olevad metsad ja sealsed objektid on saanud sagedastes tormituultes karastuse, siis valdav osa sisemaast ei ole taolises tormis vastupidamist kogenud. Nii jäi suurtormi mõjul tipphetkel korraga vooluta ligikaudu 65 000 tarbijat Võru-, Põlva-, Valga-, Saare-, Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaal. Samas suurusjärgus oli Eestis korraga elektrita viimati 2010. aasta augustitormi ajal.
Peamiseks rikete põhjustajaks jaotusvõrgus olid elektriliinidele massiliselt langenud puud. Hulgal liinidel lasusid puud veel erinevates kohtades. Puude langemist soodustas ja rikete likvideerimist raskendas varasematest sademetest tingitud niiskunud pinnas. Lisaks elektri puudumisele katkesid paljudes kohtades ka teised elutähtsad teenused, nagu näiteks mobiiliside, veevarustus ja -kanalisatsioon.