Sa oled siin

Aab: piiriülene koostöö on väljakutse, kuid hea tööriist

30. November 2017 - 10:29

Täna toimub Tallinnas Euroopa Liidu naabruspoliitika piiriülese koostöö aastakonverents, kus on osalejaid Egiptusest, Liibüast, Tuneesiast, Palestiinast, Venemaalt, Armeeniast, Ukrainast ja erinevatest EL liikmesriikidest. Konverentsil tehakse tagasivaade möödunud programmidele ning arutatakse eesolevaid väljakutseid.

„Ühest küljest on piiriülene koostöö EL välispiiridel väljakutse, sest arvestada tuleb nii kultuuriliste kui ka õiguslike erinevustega. Teisest küljest on see jällegi hea tööriist, et tuua inimesed erinevatest piiriülestest piirkondadest kokku ning suunata nad ühiseid eesmärke saavutama,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab konverentsi avamisel. „Koostöös sünnivad head asjad, tuues näiteks kasvõi Peipsi piirkonna väikesadamate võrgustiku arendamist.“

Lisaks Peipsi väikesadamate arendamisele on Euroopa Komisjon heaks kiitnud veel neli suuremahulist projekti: Luhamaa ja Šumilkino piiripunktide rekonstrueerimine, Saatse-Krupa teelõigu renoveerimine, Narva ja Ivangorodi piirikindluste taastamine ning mõlema linna kaldapealse arendamine.

Euroopa Liidu naabruspoliitika hõlmab 16 riikidevahelist programmi. Selle alla kuulub ka Eesti–Vene piiriülese koostöö programm, mille eesmärk on regionaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine ning ühiste keskkonna, tervishoiu ja turvalisuse kitsaskohtade parandamine. Samuti edendatakse programmiga inimeste, kaupade ja kapitali liikuvust.

Eesti-Vene programmi kogueelarve 34 223 858 eurot, millest:

  • 16 807 524 eurot on EL panus;
  • 9 012 572 eurot on Eesti panus;
  • 8 403 762 eurot on Venemaa panus.


Programmi piirkonnad Eestis on Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti ja lähipiirkonnana Põhja-Eesti ning Venemaa piirkonnad Leningradi ja Pihkva oblast ning Peterburi linn. Sarnast programmi viivad Venemaaga läbi nii Soome, Läti, Leedu kui ka Poola.